Juhised suu- ja sõrataudi (SST) kahjustuste ligikaudse vanuse hindamiseks
Hinnangud on üldiselt täpsed esimese 5 päeva jooksul; pärast seda täpsus väheneb. Kahjustusi võib komplitseerida sekundaarne bakteriaalne infektsioon.
1. päev – tekivad terved vedelikuga täidetud villid. Pealisnahk muutub heledaks.
2. päev – villid on lõhkenud, kuid suur osa pleekinud epiteelist on endiselt terve, teravate servadega (vt.nooled). Seal, kus epiteel on eraldunud, paistab punane alusnahk.
3.–4. päev – villiline epiteel kaob, millele järgneb fibriini ladestumine paljastatud pärisnahale. Epiteel hakkab kahjustuse piiridel uuesti kasvama
5.–7. päev – epiteeli taaskasv on märgatav, fibriini eritumise kadu ja sellele järgnev armistumine
Alates 7. päevast – fibriini ladestus on kadunud, pärisnahka katab uus epiteel. Armide moodustumine jätkub.
SST lehmadel
Esialgsed kliinilised sümptomid: liigne süljeeritus, palavik, lonkamine, piimatoodangu vähenemine, huulte matsutamine, depressioon.
Villid: suu ja keel, ninapeegel, mokad, sõravahe ja –piire ning udar.
Tüsistused: vasikad võivad surra müokardiidi tõttu.
SST sigadel
Esialgsed kliinilised sümptomid: palavik, depressioon, lonkamine, isukaotus.
Sead võivad hakata “koera” istumisasendit võtma ja kogunevad kokku.
Haavandid: kärss, keel, sõravahe ja –piire.
Tüsistused: sarvkude võib täielikult eralduda, põrsad võivad surra müokardiidi tõttu.
SST lammastel
Kliinilised sümptomid võivad olla kerged ja raskesti tuvastatavad. Haavandid
võivad esineda ainult suus või jalgadel. Sümptomiteks on lonkamine, palavik ja depression.
Haavandid:suu, keel, sõravahe ja –piire.
Tüsistused: lambad võivad surra müokardiidi tõttu, loodete abort või mumifitseerumine
SST sümptomite kohta teabematerjali piltidega on leitav SIIN
