Äsja Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendiks valitud Juhan Särgava tahab koondada kõik põllumajandustootjad ja talupidajad – nii väikesed, keskmised kui ka suured – ühe mütsi alla. Eksib see, kes arvab, et värske põllumeeste juht hakkab tootjate ja taluliitude struktuure lõhkuma ja ühendama. Siiani mahetootjana tuntud AS Saidafarmi omanik Juhan Särgava, kes on juba üle kümne aasta tootnud mahekohupiima, -kreeme ja -juuste, on mahe ka oma mõtteavaldustes. Samas on ta särav ja terav kitsaskohtadele tähelepanu juhtima. Põllurahva suurimaks veaks peab Särgava omavahelist nääklemist nn suurte ja väikeste vahel, selle asemel et jõud ühendada ja oma õiguste eest rohkem ühiselt seista.
Loe edasi Maalehest
Mis muutusi see kaasa toob, et Harjumaa mees on nüüd põllumeeste liidu president?
Ma ei arva, et see geograafiliselt palju muudab, lihtsalt meie eesmärkide saavutamise senised meetodid on võib-olla mõnevõrra vananenud. Usun, et põllumehed loodavad nüüd uut lähenemist, et saaksime end nii otsustajatele kui ka rahvale paremini nähtavaks-kuuldavaks teha.
Sellesse ametisse kandideerisingi sooviga seda pikaajalist vastuolu suur- ja väiketootjate vahel kaotada. Kui see minu ametiaja jooksul õnnestuks, oleksin väga rahul.
Miks see nii oluline on, et taluliit ja tootjate liit oma erimeelsusi esile ei tooks?
Miks peab olema ühes majandusvaldkonnas kaks erinevat paati? See pole eriti arukas, meid on niigi vähe, ainult 3% elanikkonnast tegeleb põllumajandusega. Avalikkus ei saa tihtilugu aru, miks on ühed ja teised, ja miks ühed on teiste silmis kuidagi halvemad ning vastupidi. Seda sõnumite segadust tunnen ka Brüsselis, kus osalen mahepõllumajanduse ja agrokeskkonna töökomisjonis. Brüsselis küsitakse minult tihti, mis teil seal Eestis toimub. Tulevad erinevad sõnumid. Me toetaksime seda või teist, aga kuni need sõnumid lähevad lahku, ei oska me teile kuidagimoodi abiks või toeks olla. Antud juhul näen talupidajate keskliidu ja põllumeeste keskliidu strateegiaid selles, et selgitame välja need asjad, mis on meile mõlemale ühtviisi olulised ja edastame avalikkusele, valitsusele, parlamendile põllumeeste ühise seisukoha. Kui suudame saavutada selle, et erimeelsusi arutame kodus, mitte avalikkuse ees, siis meie, põllumeeste üldine prestiiū tõuseb, meie ettepanekutel on rohkem kaalu.
Kuidas kavatsete talupidajate keskliiduga koostööd teha?
Talupidajate keskliidu esimees Arvo Veidenberg on tõsine mahetootja ja -töötleja. Oleme siiani väga sõbralikult suhelnud, vahetanud kogemusi ja turuinfot. Loodan, et senine mõistev suhtlemine jätkub ka edaspidi. Põllumeeste keskliidu suurkogul osales ka talupidajate keskliidu aseesimees Aivar Pikkmets, kes samuti avaldas lootust, et kui me edaspidi suudaksime koostööd teha, siis sellest ainult võidaksime.
On teil mõni hea näide suurtootjate ja talumeeste koostööst?
Aga muidugi! Võtame kas või Harju taluliidu, kus suurtootjad ja talupidajad ei pidanud eraldumist kahte leeri vajalikuks. Harju taluliit kuulub mõlemasse katusorganisatsiooni ja tegutseme siiani sõbralikult koos.
Mille nimel on praegu vaja ühiselt võidelda?
Me peame hoidma oma eestimaist klienti. Oleme Eestimaa põllumehed ja peame kõik pingutama selle nimel, et meie toodang leiaks sooja vastuvõtu. Väga oluline on mitte maha magada diskussiooni, milliseks muutub põllumajanduse toetuste süsteem aastast 2013. Nüüd peame vaatama ainult ettepoole, püüdma muuta seda, mis tulevikus juhtuma hakkab. Samas ei tee Eesti üksinda oma häälega siin midagi. Peame otsima liitlasi Poolast, Leedust, Lätist ja vaatama, milline stsenaarium klapib kõige paremini Rootsi, Soome, Taaniga. See on väga tõsine töö ja siseriiklikud kemplemised eri organisatsioonide vahel ei aita sellele kuidagi kaasa.
Kuidas suhtute mahetootjast presidendina intensiivsesse tootmisse?
Me impordime kuue miljardi krooni eest toitu, mida võiksime ise toota. Meil on paarsada tuhat hektarit toetusalust maad, mis on sisuliselt kasutamata. Sellel kasutamata maal lükaku talumees, aktsionär või kes iganes ader maasse ja tehku! Vaja oleks enam hõivata olemasolevat turgu, mida kaetakse praegu impordiga. Mitte keegi väikestest või suurtest ei tohiks enam ära kaduda. Seda enam voolab meile importtoitu sisse. Eesti rahvale on kõiki põllumehi vaja, juba maa haldamiseks ja korrashoiuks.
Missugune erakond toetab praegu teie meelest kõige enam põllumehi?
Oleme erialaliit, tegeleme Eesti toidu tootmisega ja selles võtmes räägime läbi kõigi poliitikutega, heas usus, et meie püüdlusi toetatakse. Eesti Põllumeeste Keskliit ei püüa otsese poliitikaga tegeleda.
Kuidas suhtute sellesse, et Keskerakond tahab maarahvakongressi korraldada?
Korraldusvõime poolest on Keskerakond kahtlemata suuteline põllumajandusele ja maaelule lisandväärtust andma. Põllumehe poolt vaadates tuleb maarahvale igasugune kokkusaamine kasuks, kus toidust, selle saamisest ja kasvatamisest juttu tehakse. Aga ma ei usu, et ükski erakond siin maamaastikul mingit revolutsiooni suudaks teha. Meil on ühine põllumajanduspoliitika, mis tuleb Euroopa Liidust ja hingamisruum on nii suur, kui palju suutsime ELi astumise käigus endale välja kaubelda. Ja saab nii suureks, kui palju suudame 2013. aastaks kasulikult kaubelda. Edasi tulevad ainult siseriiklikud aktid, kuidas me seda lepet täidame. Sellist roosamannat, kus mingi erakond räägib ulmelisest õitsengust, kuhu ta suudaks põllumajanduse viia, pole olemas.
