Lihaveiste jõudluskontrollis oli käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga 337 karja 23 507 veisega. Sigade jõudluskontrollis oli sama seisuga 33 seafarmi ja 15 282 siga.Eesti suurim jõudluskontrolli alune lihaveisekari on Saaremaal osaühingus Saare Veisekasvatus. Kõige viljakamad emised elavad Viljandimaal Saimre Seakasvatuses.
Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2013 seisuga 337 karja 23 507 veisega. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv suurenenud 3449 veise võrra. Kõige rohkem on lihaveiste jõudluskontrollis olevaid veiseid Saaremaal (3462), Lääne-Virumaal (3023) ja Läänemaal (2904).
Kõige rohkem on jõudluskontrollis limusiini tõugu (5832), seejärel aberdiin-anguse (5761) ja herefordi (4226) tõugu lihaveiseid. Arvuliselt on suurenenud kõige enam limusiini tõugu veiste arv 872, aberdiin-anguse tõug 696 ja simmentali tõug 648 veise võrra.
Eesti suurimad jõudluskontrollialused lihaveisekarjad on:
> Osaühing Saare Veisekasvatus Saaremaal – 703 veist;
> Virika Farm OÜ Järvamaal – 537 veist;
> Piilia Põllumajanduse OÜ Raplamaal – 426 veist.
Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2013 seisuga 33 seafarmi ja 15 282 siga. Võrreldes eelmise aasta algusega on jõudluskontrollis olevate sigade arv vähenenud 29 sea võrra.
Suurima viljakusega emised kuulusid Saimre Seakasvatuse Osaühingule (Viljandimaa), kus sündis 13,2 elusat põrsast pesakonnas. Järgnes Osaühing Markilo (Lääne-Virumaa), kus vastav näitaja oli 13.
Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati samuti Saimre Seakasvatuse Osaühingus ja Osaühingus Markilo (11,7).
Geneetilise hindamise tulemuste alusel kuulusid parimate lihaomadustega sead Osaühing Pihlaka Farmile (Harjumaa), kus hinnatud sigade keskmine indeks oli 121,4. Viljakuse geneetilise hindamise keskmise indeksi (116,7) järgi olid parimad emised Osaühingus Viru Mölder (Lääne-Virumaa).
