Lihavõttepühadele eelnev nädal on munatootjale tihe. Nõudlus nendel päevadel just valgete kanamunade järgi kasvab kordades. Tasub teada, et valge muna tuleb valgelt kanalt, pruun pruunilt.
Tagula külas Valgamaal asuvas Linnu talus kasvatatakse aga pigem pruune kanu, sest need on produktiivsemad ja nii tuleb mõnele kliendile ära öelda – seda õnneks paaril päeval aastas. Pruunide kanatõugude eelistamisel on oma põhjus. “Linnu talu on tootnud kanamune juba mitukümmend aastat. Meie ettevõtte arenguhüpe tuli 1993. aastal just tänu pruunidele kanadele,” räägib Linnu talu OÜ ärijuht Jarno Hermet. “30 aastat tagasi alustasime Leghorni tõugu kanadega, see tõug oli toona laialt levinud, samas oli nende munevus madal ja tervis ka nõrgemapoolne. 1993. aastal aga saime oma farmi Soomest esimesed pruunid kanad, seda täiesti tasuta. Need andis meile toona ettevõte Haaviston Siitoskanala, kellelt ka nüüd tibud oma farmidesse ostame.”
Sealt edasi laiendati tootmist pidevalt. Nüüd toodetakse aastas 25 miljonit muna. Kogu töö tehakse ära 18 töötajaga. Ka on munatoomisel oluline sööda kvaliteet ja ratsiooni stabiilsus, et see vastaks soovitule, toodetakse sööt ise oma söödatehases.
Heaolu on oluline
Palju poleemikat on tekitanud kanade puuris pidamine. Kui nõukogude ajal olid kanad tõesti tihedalt väikestes puurides ja nende heaolu ei olnud kiita, siis nüüdseks on asjad hoopis teistmoodi. Tänapäevane kanapuur on kordades suurem ja linnu kohta on rohkem pinda. Lindude heaoluks peab puuris olema reeglitele vastav söötmis- ja jootmissüsteem, munemiseks pesa, allapanu nokkimise ja siblimise võimaldamiseks ning õrred. Linnu talu peremees kinnitab, et nende puurid on piisavalt suured, et kanad saaks vabalt liikuda.
Ka erineb Linnu talu selle poolest, et nemad rakendavad kanalates mitut erinevat pidamisviisi – kanu peetakse puuris, õrrel ja vabalt. “Esimese õrrekanala tegime aastal 2016. Hiljem, aastal 2018 tegime veel ühe õrrekanala, kus on ka vabapidamisvõimalus, ehk kanad saavad ka õues käia. Siin on üks murekoht – linnupidajatel ei ole omandis üldjuhul maad, kõik tuleb osta ja õnnelikud on need kelle lähiümbruses maad mõistliku hinnaga müüakse. Kusjuures, kui tahad tegeleda kanade vabapidamisega, siis ühele kanale peab olema arvestuslikult neli ruutmeetrit maad kus ringi siblida,” ütles Hermet.
Mahukatele investeeringutele vaatamata, arvab ettevõtja, et vabapidamisse tuleb investeerida ja tulevikus saabki Linnu talus nii olema, et pooled kanad on õrrel ja pooled on vabapidamisel.
Puuris või vabalt? Küsimusele, kumb on parem, kas kanu pidada puuris või vabalt, vastas Hermet, et eks siin on mõjutegureid mitmeid. “Puurides kanu pidades on farmi heakord parem, sest koristus on mehhaniseeritud. Ka on lindudel puurides ohutum olla, vähem on omavahelist jõukatsumist, nokkimist ning ka haigusi levib vähem, sest puudub kokkupuude saastunud pinnasega. Vabapidamisel oleva kana puhul on sööda- ja veekulu suurem, sest siblib ta ju ringi ja kulutab enam energiat,” rääkis Hermet ja lisas, et talle endale tundub, et õrrekanalatest tulnud munad on pigem suuremad, munemisprotsent aga on pea sama igal pidamisviisil.
Kui rääkida veel kanade heaolust, siis Linnu talus tibudel nokkasid ei lõigata. Muidu tehakse selline protseduur seepärast, et linnud teineteist vähem nokiks, aga Linnu talu peremees leiab, et see töö ei tasu end ära ja ei ole päris õige linde nii kohelda. “Nokki tuleks ju lõigata korraga mitmekümnel tuhandel kanal ja see on käsitöö ning väga ajamahukas. Selleks, et linnud teineteist ei vigastaks, on ka muid meetodeid. Kanadel peavad olema sellised pidamistingimused farmis, et neil ei tekiks stressi – farmi valgustus ei tohiks olla liiga ere, farmis peab olema hea ventilatsioon. Sööt peab olema tasakaalus, ratsioonid paigas. Tõsi, sööta kulub lõikamata nokkadega kanadele veidi enam, aga see ei ole märkimisväärne lisakulu,” selgitas Hermet. Ta lisas, et kui siiski kanad puurides teist kaaslast vigastavad, siis peaks koheselt viga saanud linnu teiste hulgast eraldama. “Kanadele on loomuomane kiusata neid, kes on nõrgemad.”
Kanad munevad järjest kauem. Nii ei saaks olla, kui nende heaolu ei oleks tasemel. “Soomest tulevad meile päevavanused tibud, 4 kuud on tibud tibulas ja sealt nad lähevad kanalasse ja munevad siis 12-14 kuud, vahel ka pikemalt,” kirjeldas tootmistsüklit Hermet.
Ta rääkis, et kanade tõuaretus areneb selles suunas, et kana muneks kauem. “Rootsis on juba häid näiteid sellest, kus kanad munevad kaks aastat ja kanad on aretatud nii, et nad muneks M ja L sorti mune, rohkem ja pikemalt. Kuu või kaks enammunemist on tootmise seisukohalt juba suur asi. Kahjuks meie katsetused hetkel näitavad, et pikemalt munevate kanade munade kvaliteet on madalam, munakoor muutub hapramaks,” rääkis ta.
Uurisin, mis saab kanadest kes pole enam nii produktiivsed. “Lisaks munadele müümegi arvestataval hulgal ka eluskanu ja eriti kevadeti, kui suvi algamas. Neist on huvitatud just maakodu omanikud, kes ise tahavad paari kanaga munatootmist katsetada. Kana hind on kahe euro kandis. Ja kolmas Linnu talu müügiartikkel on supikana, mida saame pakkuda aeg-ajalt, kui kanapartiisid vahetame,” vastas Hermet.
Turul tuleb eristuda
Linnu talu toodab tumekollase rebuga mune – sellega eristutaksegi. “Tumekollane rebu on meie munade tunnusjoon ja tugevaim eelis turul. Vaatamata munakoore pruunile või valgele värvusele on rebud sees ikka ühesugused tumekollased. Kärtskollase tooni annab munarebule sööda sisse segatud looduslik karotinoid, mis on saadud peiulillest. Ka on Linnu talu munad rikastatud loodusliku seleeniga, viimane aitab kaasa immuunsüsteemi ja kilpnäärme normaalsele talitlusele ning aitab hoida juukseid ja küüsi normaalsetena. Seleen aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest,” sõnas Linnu talu ärijuht ning lisas, et nende tooteid leiab igast Eesti kaubandusketist.
LINNU TALU munade tunnussõnaks on KOLLASED TALUMUNAD, millised on klientide hulgas tuntud tumekollase rebu, värskuse ning hea maitse poolest.
Statistilised näitajad on positiivses trendis
Eestis toodeti 2021. aastal mune 168,1 miljonit tükki. Üks kana munes möödunud aastal keskmiselt 307 muna, see on hea näitaja, sest viimati oli keskmine munatoodang kana kohta nii suur sajandivahetusel – selle tulemuse taga on linnupidajate töö, kes panustavad lindude heaolusse ning kanatõugude pidev aretustöö.
PRIA andmetel tegeleb meil kanamunade müügiga 65 loomapidajat, neist pooltel olid vabapidamise lindlad ja 35% pidas munakanu mahepõllumajanduslikult. Suurem osa ehk 89% munakanu peeti puurides.
Munaturg on taastunud. Kuigi Covid-pandeemia mõjud olid tuntavad ka munatootmises, siis kokkuvõtvalt suudeti 2021. aastal tootmismahud taastada pandeemiaeelsele tasemele.
Eesti päritolu kanamune eksporditi möödunud aastal 931 000 euro väärtuses, kokku 18 miljonit muna ja seda peamiselt Lätti, Leetu ja Rootsisse. Importisime me aga 112 miljonit muna, 6,5 miljoni euro väärtuses. Importmunad tulevad meile peamiselt Lätist, Leedust ja Poolast. Eelmisel aastal importisime mune ka Ukrainast ja sealt jõudis meieni pea 8,5 miljonit kanamuna.
Hinnad on kerkinud ja kerkivad veelgi. Statistika ütleb, et 2021. aasta lõpus ületas Euroopa Liidus keskmine kanamuna hind aastatagust 18%. Hinnastatistika kogumisel oli ka üks uuendus, nimelt hakati esmakordselt koguma kanamuna hinda pidamisviiside kaupa. Kuigi uue info kogumine oli 2021. aastal algusjärgus, siis kogutud info põhjal eristus selgelt mahemunade hind, mis ületas puuris peetud kanade munade hinda ca kolm korda. Samuti oli vabalt peetavate kanade munade hind teiste pidamisviisidega võrreldes stabiilseim. Varasemalt on EL keskmist kanamuna hinda kogutud ja arvutatud vaid puuris peetud kanade munade kohta, sest see on olnud peamine kanamunade tootmise viis.
Eestis oli kanamuna hind 2021. aastal madalam kui paaril viimasel aastal. Kui eelmise aasta kevadpühade ajal oli 10 kanamuna hind 0,83 senti, siis IV kvartaliks oli see langenud 0,79 sendini. Eesti kanamuna hind jäi 2021. aasta esimeses pooles selgelt kõrgemaks kui EL keskmine kanamuna hind. Meie peamiste kaubanduspartnerite Läti ja Leedu kanamuna hinda ületas Eesti hind aasta keskmisena vastavalt 10% ja 24%.
Linnu talu juhi Jarno Hermeti sõnul on munade hinnatõus paratamatu. “Sööda ja teiste tootmissisendite hinnatõus on olnud 2021. aasta teisest poolest kiire. See toob paratamatult kaasa ka munade hinnatõusu,” nentis ta.
TASUB TEADA
Munade hind on Eestis kallinenud 16,9% võrreldes perioodi detsember 2021 kuni märts 2022.
Statistikaameti andmetel toodeti 2021. aastal Eestis 10 500 tonni kanamune, samal ajal oli munade tarbimise maht kokku 19 700 tonni. Seega suutsid linnukasvatajad kodumaise toodanguga katta 53% siseturu vajadusest ja imporditud munad katsid väga suure osa Eesti siseturu vajadusest.
Kokkuvõtte koostas: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus
