Euroopa Komisjon avalikustas kliimameetmete paketi

Foto: pixabay.com

Kolmapäeval, 14. juulil tuli Euroopa Komisjon välja ambitsioonika kliimapaketiga, mille eesmärgiks on tõsta Euroopa Liidu üldist 2030. aasta kliimaeesmärki seniselt 40%-lt 55%-ni ning saavutada EL-is süsinikuneutraalsus 2050. aastaks. Pakett sisaldab 12 erinevat algatust õigusaktide muudatusettepanekutega.

Kuigi paketi põhifookuses on energeetika ja transport, siis puudutab see oluliselt ka meie põllumajanduse tulevikku. Liikmesriikidele pannakse näiteks kohustus rakendada meeteid, mis tagaksid 2030. aastaks ELis kokku 310 miljoni tonni CO2 ekvivalendi sidumise (praegu on see 268 milj tonni). 2035. aastaks tuleb saavutada maakasutuse, metsanduse ja põllumajanduse sektorites süsinikuneutraalsus, sh väetiste kasutamisest ja loomakasvatusest tekkivate kasvuhoonegaaside osas. Suurendatakse ka jagatud kohustuse määrusega 2030. aastaks seatud KHG vähendamise eesmärke, mis reguleerib ka põllumajanduse heitkoguseid. Kui hetkel on Eesti sihiks vähendada 2005. aastaga võrreldes heitmeid 13% võrra, siis ettepanekuga tõstetakse seda 24%-ni. Teadaolevalt on aga meie põllumajandusele baasaasta (2005) äärmiselt ebasoodne referentsaasta.

Samuti tekitab palju küsimusi planeeritav niinimetatud süsiniku piirimaks, millega kehtestatakse CO2 hind teatavate toodete impordi suhtes, vältimaks süsinikuleket. Üleminekuaastateks on 2023–2025 ning süsteem hakkaks täielikult toimima 2026. aastast.  Komisjoni sõnul on ettepanek välja töötatud kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadega. Põllumajanduse seisukohalt on murettekitav, et see maks kohalduks ka importidud väetistele ja seega ohustab oluliselt Euroopa tootjate konkurentsivõimet maailmaturul.

Tähelepanu tasub pöörata ka transpordisektoris plaanitud muudatustele. Nimelt luuakse maanteetranspordi kütuste ja hoonete kütteainete jaoks uus eraldiseisev heitkogustega kauplemise süsteem. Seega on oodata ilmset kütusehinna tõusu, mis omakorda hakkab mõjutama ka tootmissisendite hinda. 

Tegemist on väga mahuka paketiga (kogumaht umbes 3700 lehekülge), mida hakatakse nüüd järjest avama ja tutvustama. Selle paketi alla kuulub ka EL-i metsastrateegia, mis avalikustatakse 16. juulil.

Komisjoni plaanide kohta saab täpsemalt lugeda siit: https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_21_3541

 

Eelmine luguKui kliimasõbralik on Eesti põllumajandus?
Järgmine lugu06.09.2022 Infopäev „Meede 8 – Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetus“