EPKK töötas välja Veeseaduse nõuete järgimist lihtsustava veiste ja lammaste karjatamise kalkulaatori

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) töötas välja Exceli põhise karjatamise kalkulaatori veistele ja lammastele, et põllumehed saaksid kergema vaevaga järgida Veeseadusest tulenevaid piirnorme loomade karjatamisel ja täita kohustusi põlluraamatu pidamisel.

Kalkulaatori loomisel on aluseks võetud maaeluministri 30.09.2019 määruse nr 73 lisa 1, kus on välja toodud summaarsed väljaheidete kogused ja nende toiteelementide sisaldused looma kohta. EPKK juhib tähelepanu, et väljatöötatud kalkulaator on mõeldud põllumeestele praktiliseks abivahendiks, kuid koda ei saa võtta vastutust kalkulaatori ebakorrektsest kasutamisest tekkivate võimalike vigade eest.

Lae alla kalkulaatorid:

Lammaste ja kitsede karjatamise kalkulaator

Veiste karjatamise kalkulaator

Kehtivad veeseaduse nõuded (19. november 2019 seisuga):

Veeseaduse § 161 kohaselt on sõnnikuga lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ja kuni 25 kg fosforit aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kg hektari kohta.

Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetist, välja arvatud loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada eelpool mainitud lämmastiku ja fosfori piirnorme.

Vastavalt veeseaduse §-le 155 peab põllumajandusega tegelev isik pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda järgmised andmed (vaata lisaks ka keskkonnaministri 08.10.2019 määruses nr 52 esitatud täielikku loetelu):

  • loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha, pärast loomade karjatamist maale jäävas sõnnikus sisalduva lämmastiku kogus ning karjatamise pindala, kui see ei lange kokku rohumaa pindalaga;
  • väetise, sealhulgas kasutatud tahe- ja vedelsõnniku kogused, nende üldlämmastiku- ja fosforisisaldus, sõnnikus taimedele omastatava lämmastiku sisaldus, kasutamise aeg ning kasutatud lupjamisel kasutatud lubiväetise nimetus ja kogus.

Lisainfo: Riina Maruštšak, EPKK keskkonnavaldkonna juht, tel 600 9349, e-post: riina@epkk.ee

Eelmine luguOettinger: vajan põllumeeste toetust ja argumente, et kaitsta põllumajanduse eelarvet
Järgmine luguPiimaühistute juhid on valmis jätkama arutelusid, et leida kokkulepe uue Eesti piimatootjate keskühistu rajamiseks