EPKK pöördus sordikaitse teemal Riigikogu Maaelukomisjoni poole

Ripe ears of grain, field crops in August before harvest

EPKK saatis 31. mail Riigikogu Maaelukomisjonile kirja seoses Taimekaitseseaduse, mahepõllumajanduse seaduse, riigilõivu­seaduse ning taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõuga 142 SE. EPKK Teraviljatoimkond arutas 27. mai 2020 kohtumisel sordiandmete esitamise kohustust riigile ja leidis, et Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse §-s 1131 tuleb tühistada ning sordiandmete kogumiseks tuleb leida parem lahendus.

Hetkel kehtiva seaduse kohaselt ettevõtja, kes kasvatab põllukultuuri, peab oma tegevuse kohta arvestust ja esitab Põllumajandusametile seemne või paljundusmaterjali kasutamise aasta 30. juuniks ja talivilja puhul seemne kasutamise aastale järgneva aasta 30. juuniks kasvatatava põllukultuuri nimetuse ja selle sordi nime ning iga sordi kasvatamiseks kasutatava haritava maa pindala ning andmed, kas põllukultuuri kasvatamiseks on kasutatud sertifitseeritud seemet või paljundusmaterjali või oma ettevõttes kasutamiseks toodetud seemet. Nimetatud andmed kantakse sordiregistrisse ning Põllumajandusametil on õigus väljastada sordi omanikule või teda esindavale kolmandale isikule seaduse § 361 lõikes 1 nimetatud teavet.

Koda ei toeta riiklikkult täiendava sordiregistri loomist nagu praegusel kujul on seaduses sätestatud. Koda toetab antud küsimuses seega Maaeluministeeriumi seisukohta. Toetame ministeeriumi seisukohta, et sätestatud kohustus paneb põllumajandusettevõtjatele ebaproportsionaalse halduskoormuse, sest andmeid peaksid esitama kõik põllukultuure kasvatavad ettevõtjad sõltumata kasutatava põllumaa pindala suurusest või sellest, kas külviks kasutatakse sordikaitse aluste sortide seemet või mitte. Kehtiv nõue põhjustab mittevajalikku administratiivse koormuse ja kulu nii teraviljakasvatajatele kui ka riigile, mis ei ole proportsionaalne seaduseset tekkiva kasuga. Samuti puuduvad seni vastused kehtiva seaduse rakenduslikele küsimustele. Leiame, et praegusel kujul kehtiv seadus on segadust tekitav ja mittevajalik.

Sordiandmed ja sortide eest makstav tasu on juba hetkel reguleeritud sellisel tasemel, mis tagab intellektuaalse omandi kaitse ja tasu maksmise korrektsuse ja piisavuse. Kuna õiglase tasu maksmisega seotud erinevad aspektid on pärast 2019. a 1. aprillil jõustunud muudatusi seaduses senisest veelgi detailsemalt reguleeritud, puudub vajadus kohustada ettevõtjat neid andmeid ka eraldi riigile esitama.

Tasu kogumise tõhustamiseks on vaja täiendavaid arutelusid ja kokkuleppeid, mis oleksid kõikidele osa­pooltele täidetavad ja tooksid kasu. Leiame, et omatarbeks toodetud seemne tasu kogumisel peaksid põllumeeste organisatsioonid ja sordiomanike esindaja suutma sõlmida omavahelise kokku­leppe, mis tagab sordiomanike õiguste kaitse. Sellised võimalused on hetkel kehtiva seaduse raames olemas.