ELi eesmärgid tähendavad kohaliku põllumajandustootmise vähenemist

ELi Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) 29. juulil avaldatud aruandes hinnatakse ÜPP reformi ning „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia nelja arvulise eesmärgi rakendamise mõju Euroopa Liidu põllumajandusele. ELi eesmärgid tähendavad põllumajandustootmise vähenemist Euroopa Liidu liikmesriikides.

Analüüsis modelleeritakse ohtlikumate pestitsiidide kasutamise 50% vähendamise, toitainete kao 50% vähendamise, mahepõllumajandusmaa osakaalu 25%-ni suurendamise ja maastikuelementide osakaalu 10%-ni suurendamise mõjusid põllumajandusele. 

Strateegiate keskkonnakasu on võimalik, kuid ELi põllumajandustoodang väheneb

Tuginedes seatud eeldustele ja võttes arvesse analüüsi piiranguid, näitavad modelleerimistulemused, et strateegiates märgitud nelja eesmärgi saavutamine praeguse ÜPP rakendamise raames annab olulist keskkonnaalast kasu kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguste vähendamise ning toitainete ülejäägi näol, kuigi positiivse keskkonna- ja majandusliku kasu osas ei ole seda täielikult kvantifitseeritud. Tulemused näitavad ka ELi toodangu vähenemist ning hindade ja sissetulekute varieerumist valitud põllumajandustoodete puhul, ehkki erineval määral.

Joonis: EL-27 põllumajandusmaa pindala (ha) või loomade arvu ja tootmiskoguse muutused 2030. aastaks „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia eesmärkide rakendamisel. Allikas: JRC aruanne

Tootjahinnad langevad, kuid kogutulu võib mõnes sektoris suureneda

Analüüsi kohaselt väheneb ELi teraviljatoodang 15%, seejuures väheneb nii teravilja pind (-4%) kui ka saagikus (-11%). Teravilja tootjahind tõotab kasvada ca 8% ja õlikultuuride tootjahind üle 10%. EL jääb ilmselt küll teravilja netoeksportijaks, kuid muudatuste tulemusel väheneb oluliselt teravilja eksport ja suureneb teravilja import. Samas suureneb oluliselt õlikultuuride import ja imporditud toodete osatähtsus ELi turul suureneb. Teraviljatootjate sissetulekud vähenevad aga saagikuse suure languse tõttu koguni 26%.

Köögivilja ja püsikultuuride saak väheneb 12%, kuigi nende kultuuride kasvupind jääb samaks. Mõju köögiviljasektorile on väiksem, 15% hinnatõus peaaegu tasakaalustab saagi languse mõju.

Teadlaste hinnangul väheneb 14% ka ELi lihatoodang ja 10% piimatoodang. Lihahinnad tõuseksid, kuna loomade arv väheneb, samal ajal kui nõudlus püsib. Sealiha tootjahinnad võivad suureneda üle 40%, veiseliha müügihind aga ligi 25%. Üle 15% kasvavad ka linnu- ja lambaliha tootjahinnad. ELi sealiha eksport väheneb lausa 77%, sest sealiha toodang väheneb ja ELi sealiha hind drastiliselt kasvab. Väga palju kasvab ka linnuliha import kolmandatest riikidest. Väliskaubanduse positsioon tõotab paraneda vaid piimatoodete puhul, kus nähakse vadakupulbri ekspordi suurenemist. Loomakasvatussektori suur hinnatõus tähendab enamasti positiivset mõju loomakasvatajate tulukusele.

Kokkuvõttes strateegiate eesmärkide rakendamisel näitavad tootjahinnad mõlemas stsenaariumis 10% tõusu, sealjuures loomakasvatussaaduste puhul on hinnatõus oluliselt suurem. Sektorite lõikes tõotavad tootjate sissetulekud väheneda teravilja, õlikultuuride, linnuliha ja piima sektorites, oluliselt peaks tulud kasvama aga seakasvatuses ja mõnevõrra ka veise- ning köögiviljakasvatuses.

Copa-Cogeca: Pikalt varjatud aruanne räägib musta valgeks

ELi põllumajandustootjate katusorganisatsioon Copa-Cogeca vastas Teadusuuringute Ühiskeskuse aruandele terava kriitikaga. 9. augustil tehtud avalduses tegi organisatsioon komisjonile etteheite, et see püüab varjata piinlikku aruannet, mis avaldati puhkuste ajal, ilma eelneva etteteatamise ja korraliku kommunikatsioonita. “Harva on aruande sõnastus olnud nii ettevaatlik, et vältida väljaütlemist vajavate faktide avaldamist,” märgitakse Copa-Cogeca pressiteates.

Strateegiate mõjul väheneb ELi tootmisvõimsus, keskkonnakahjud viiakse üle kolmandatesse riikidesse

Olenemata stsenaariumidest on nende strateegiate mõju ELi tootmisvõimsuse ja põllumajandustootjate sissetulekute enneolematu vähenemine. Copa-Cogeca rõhutab, et suurem osa põllumajanduslike heitkoguste vähendamisest, mis saavutataks nende strateegiate kaudu, kandub ELi tootmismahu vähenemise tõttu üle kolmandatesse riikidesse.

Copa-Cogeca juhib tähelepanu sellele, et Teadusuuringute Ühiskeskuse andmetel väheneb olenemata stsenaariumist kõikide sektorite toodang 5–15%, kusjuures kõige enam mõjutab see loomakasvatussektorit. Muutused tootmises vähendaksid teravilja, sealiha ja linnuliha netoeksporti ning suurendaksid ELi kaubandusbilansi puudujääki õliseemnete, puu- ja köögivilja, veiseliha ning lamba- ja kitseliha osas. Sõltumata stsenaariumist näitavad tootmishinnad umbes 10% netotõusu, millel on negatiivne mõju enamiku põllumajandustootjate sissetulekutele. Copa-Cogeca arvates on kõige olulisem aspekt see, et kuigi aruandest nähtub, et „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegiad koos uue ÜPP-ga võivad aidata 2030. aastaks vähendada põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguseid 28,4%, asendatakse kõigi stsenaariumide puhul üle poole eeldatavast kasvuhoonegaaside vähenemisest samaväärsete kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemisega kolmandates riikides.

JRC analüüs kinnitab ELi põllumeeste murekohti konkurentsivõime säilitamise osas

Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen ütles, et Teadusuuringute Ühiskeskuse aruanne isegi kõigi reservatsioonidega, mida tuleb selle metoodika ja ulatuse osas arvesse võtta, kinnitab paljusid põllumeeste esindusorganisatsiooni tehtud analüüse. „Talust taldrikule“ või elurikkuse strateegiad loovad üha suureneva lõhe tootmispraktikates ja konkurentsivõimes meie rahvusvaheliste konkurentidega,” ütles Pesonen. “Kui me ei taha osa meie põllumajanduse kolimist kolmandatesse riikidesse, peab EL olema väliskaubanduspoliitikas sama ambitsioonikas nagu oma ELi siseste strateegiatega.” Copa-Cogeca toetab Teadusuuringute Ühiskeskuse autorite üleskutset analüüsida „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia eesmärke.

Mõju hindamise metoodikast

Mõju modelleeritakse kolme stsenaariumi alusel. Esimene on status quo stsenaarium, mis eeldab, et ÜPP ei muutu võrreldes selle rakendamisega aastatel 2014–2020. Ülejäänud kaks stsenaariumi hõlmavad 2020. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika õigusliku ettepaneku võimalikku rakendamist. Mõju hinnatakse nii ELi taastekava vahendite sihipärase kasutamisega kui ka ilma selleta. Aruanne ei kujuta endast siiski strateegiate mõjuhinnangut; modelleerimisala ei hõlma kõiki strateegiate meetmeid (nt toidujäätmete vähendamise eesmärgid, toitumisharjumused, mahe tegevuskava), mis muudaksid teatatud mõjusid. See mudel ei hõlma kõiki üleminekut mõjutavaid eeskirju. Selle ülemineku võimalikest mõjudest täieliku pildi saamiseks on vaja muid analüütilisi lähenemisviise ja tööriistu.

Loe aruannet lähemalt siit