Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab iga-aastaselt mitmeid põllumajandustootjatele suunatud valdkondlike infopäevi. Seejuures on järjest rohkem tähelepanu suunatud keskkonnaalase teadlikkuse suurendamisele. Koja jaoks on väga oluline, et keskkonnaalased teadmised ja mõtteviis jõuaks iga põllumeheni.
21. detsembril toimus EPKK korraldatav põllumajandustootjatele suunatud veekaitse infopäev „Veekaitse kohustused ja vajadused“. Päeva esimeses pooles anti ülevaade erinevatest vee- ja mullaseirete tulemustest ning põllumajanduse ja veekvaliteedi vahelistest seostest.
Näiteks anti ülevaade Euroopa Komisjoni tagasisidest Eestile nitraadidirektiivi rakendamisest perioodil 2016-2019. Eesti põhjaveeseire andmetel on täheldatud positiivset trendi ehk nitraadi piirväärtust 50 mg/l ületavate seirepunktide osakaal võrreldes eelneva perioodiga (2012-2015) on vähenenud ning piirnormi ületavate punktide osakaal on oluliselt väiksem ELi keskmisest.
Allikas: Euroopa Komisjoni aruanne nitraadidirektiivi rakendamise kohta liikmesriikide 2016.-2019. aasta aruannete põhjal. Vaata SIIN.
Eesti kohta on liikmesriigipõhises aruandes järeldatud, et meie loomkoormus hektarile on madal, lämmastiku bilansi ülejääk on madal ja fosfori bilanss on negatiivne. Komisjon järeldab, et põhjavee kvaliteet on üldiselt hea, kuid pöörab tähelepanu pinnaveekogudele, kuna eutrofeerunud veekogude arv on suurenenud. Seetõttu soovitab Komisjon Eestil korrigeerida nitraaditundliku ala selliselt, et see hõlmaks ka neid alasid, mis voolavad eutroofsetesse veekogudesse. Komisjon soovitab Eestil põllumajandussurvega aladel rakendada täiendavaid veekaitsemeetmeid, mis aitavad vähendada ja peatada eutrofeerumist siseveekogudes ja rannikuveekogudes
Samuti räägiti ka NTA põhjaveeseire raames läbiviidavast pestitsiidide seirest. Aastatel 2016-2019 fikseeriti NTA 112 põhjaveeseirepunktist 30 seirepunktis piirnormide ületusi (st 27% seirepunktidest), neist enamik oli seotud kloridasoon-desfenüüliga, mis moodustas põhjavee kvaliteedi piirväärtuse 0,1 µg/l ületamistest 60% (18 seirekohta). 2020. aasta seire andmete põhjal on kloridasoon-desfenüüli kontsentratsioonid mõnevõrra langenud, kuid endiselt on enamik piirväärtuse ületusi seotud selle ainega – 7-st ületusest 6-l korral oli toimeaineks kloridasoon-desfenüül. Eestis sellise toimainega taimekaitsevahendeid ei ole registreeritud ja ühtegi toodet Eestis ei müüda. Tegemist on juba ammu keelatud taimekaitsevahendi, mida kasutati suhkrupeedil, laguproduktiga. Kloridasoon-desfenüüli on analüülistud alates 2021. aastast ja seda on leitud Eestis nii pinna- kui ka põhjaveest. Kloridasoon-desfenüüli sattumine veekeskkonda on hetkel selgusetu. Selle välja selgitamiseks on Keskkonnaministeerium koostöös Maaeluministeeriumiga algatanud uuringu, mille tulemusi on oodata 2023. aasta alguses.
Seejuures saab positiivse trendina välja tuua, et 2020. aasta seires ei ole leitud enimkasutatud pestitsiidi glüfosaadi ja selle laguprodukti AMPA jääke ega jälgi.
Ka Põllumajandusuuringute Keskus andis ülevaate oma mulla- ja veeseiretest. Põllumuldade pestitsiidijääkide seire puhul tekkis diskussioon, kuidas neid näitajaid tõlgendada – mis on vastuvõetav ehk õigusega kooskõlas ning mis ei ole ehk kus ületame piire. Ajendiks asjaolu, et muldadel ei ole pestitsiidijääkide piirväärtuseid kehtestatud. Tõdeti, et sellele küsimusele vastata ei olegi nii lihtne ja meil seisab ees suur väljakutse, mida Euroopa Liidu mullastrateegia üritab lahendada. Nimelt on mullastrateegia raames plaanitud välja töötada mullatervise seadus, milles suure tõenäosusega käsitletakse ka pestitsiidijääkide sisaldust ühe mullaseisundi parameetrina.
Lisaks käsitleti infopäeval veel mitmeid olulisi teemasid nagu toitainete liikumine mullas ja mullasensorid nende liikumise analüüsiks, veeseaduse nõuded ja uue perioodi põllumajanduse toetusmeetmed. Ettekannetega saab tutvuda SIIN.
