Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS avaldas piimalehmade, lihaveiste ja sigade jõudluskontrolli tulemused 2021. aasta kohta.
Piimaveiste jõudluskontroll
Piimaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2022 seisuga 399 karja ja 80 689 lehma, mis moodustab 96,5% Eesti lehmadest. Kõige rohkem on jõudluskontrollis lehmi Järvamaal (13 042), Lääne-Virumaal (10 125) ja Pärnumaal (9969).
2021. aasta jooksul vähenes lehmade arv 336 ja karjade arv 36 võrra.
Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi (EPJ) andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2021. aasta keskmine piimatoodang 10 484 kg. Võrreldes 2020. aastaga suurenes piimatoodang 84 kg.
Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 10 761 kg ja eesti punasel tõul 9117 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4547 kg.
Põlva- ja Järvamaa lehmade piimatoodang oli suurem kui 11 000 kg. Lehma kohta saadi Põlvamaal 11 192 kg ja Järvamaal 11 106 kg piima. Kolmas oli maakondade arvestuses Tartumaa, kus piimatoodang lehma kohta oli 10 882 kg.
Aasta keskmise piimatoodangu põhjal olid parimad karjad:
- kuni 100 aastalehmaga karjadest Tinni OÜ Tartumaal – 13 543 kg,
- üle 100 aastalehmaga karjadest Kaiu LT OÜ Raplamaal – 13 635 kg.
2021. aastal toodetud piimas oli madalaim somaatiliste rakkude arv järgmiste loomapidajate karjades:
- 3–10 aastalehmaga karjadest Sooaluste Veis OÜ;
- 11–100 aastalehmaga karjadest OÜ Luige Farmer;
- üle 100 aastalehmaga karjadest Osaühing Kaiu LT.
Kõik parimad karjad on Raplamaalt.
Somaatiliste rakkude arv näitab lehma tervist ja piima kvaliteeti. Mida madalam on somaatiliste rakkude arv, seda tervem on loom ning kvaliteetsem piim.
Põhjalikum info piimaveiste jõudluskontrolli tulemuste kohta on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS-i kodulehel.
Lihaveiste jõudluskontroll
Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2022 seisuga 454 karja 34 947 veisega, sealhulgas 14 975 ammlehma. Eelmise aasta algusega võrreldes on jõudluskontrollis olevate lihaveiste arv vähenenud 1742 veise võrra. Kõige enam on lihaveiste jõudluskontrollis veiseid Pärnumaal (5553), Lääne-Virumaal (4255) ja Saaremaal (3888).
Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (8243), seejärel limusiini (7745) ja herefordi (5650) tõugu lihaveiseid.
Suurimad karjad lihaveiste jõudluskontrollis:
- Osaühing Mooste Farmerid, Põlvamaa – 325 ammlehma;
- Piilia Põllumajanduse Osaühing, Raplamaa – 307 ammlehma;
- Osaühing Rivalte Grupp, Lääne-Virumaa – 217 ammlehma.
Sigade jõudluskontroll
Sigade jõudluskontrollis oli 01.01.2022 seisuga 28 karja ja 11 107 siga. Aastaga on sigade arv vähenenud 1121 võrra. Kõige rohkem jõudluskontrollialuseid sigu asub Lääne-Virumaal (4035), järgnevad Saaremaa (2027) ja Harjumaa (1274). 2021. aastal sündis emise pesakonnas keskmisena 13,4 elusat põrsast, ületades 2021. aasta tulemuse 0,3 põrsa võrra. Viljakaimad emised, kus keskmiselt sündis 14,9 elusat põrsast pesakonnas, asuvad kahes farmis: OÜs Hinnu Seafarm (Harjumaa) ja OÜs Viru Peekon (Lääne-Virumaa). Pesakonna keskmisena võõrutati 2021. aastal 11,7 põrsast. Kõige rohkem põrsaid pesakonnas võõrutati OÜs Viru Peekon (13,1).
