Dumpinguvastane maks on tõstnud väetise hinna väljakannatamatult kõrgeks

Foto: pixabay.com

Väetiste, eriti lämmastikväetiste (UAN) hind on enamikus ELi riikides pidevalt tõusnud. Seda põhjustavad mitmed tegurid: suur väetiste nõudlus, gaasi ja meretranspordi hinnatõus kogu maailmas ning ebapiisav konkurents ELi siseturul. Nõrgal konkurentsil ELi väetiseturul on aga üks oluline põhjus: Euroopa Komisjon rakendab alates 2019. aastast dumpinguvastast maksu peamiste lämmastikväetist tootvate kolmandate riikide suhtes.

2019. aastast ELi väetisetööstuste survel rakendatava maksu alused pole praeguseks aga enam asjakohased. Lämmastikväetiste hinnad Euroopas on võrreldes aastatega 2017-2018 tõusnud koguni 66%. Euroopa Liidu põllumajandustootjad maksavad nüüd igal aastal 300 miljonit eurot maksu, mis täidab ELi väetisetootjate taskuid, samas kui nad ei vaja enam kasumi teenimiseks seda lisatulu. Kuna maksu rakendamisel puudub dünaamika, siis see võimaldab ELi tarnijatel spekuleerida ennenägematutes mahtudes. Tekkinud olukorras mitte ainult ei tõuse hinnad, vaid ka tooted ei ole alati saadaval. Selline olukord on vastuvõetamatu ning Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon Copa-Cogeca esitas aprillis 2021 taotluse see meede tühistada. Paraku Euroopa Komisjon analüüsib taotlust siiamaani.

Vaadates olukorda põllumajandusettevõtete tasandilt on dumpinguvastane meede ELi suuresti mõjutanud, eriti kuna

Väetised moodustavad suurima osa Euroopa põllumajandustootjate sisendkuludest – ainuüksi lämmastikväetis moodustab vähemalt 30% põllumajandustootjate tegevuskuludest Euroopas. Dumpinguvastaste kavade uuendamine takistab õiglase ja läbipaistva turu toimimist, samal ajal kui kõnealustel väetistel on oluline roll täppisviljeluses ja nende kasutamine võimaldab sageli suuremat tõhusust ning selle kaudu edendada ka keskkonnahoidu.

Olles silmitsi selle väga murettekitava olukorraga, paluvad Euroopa põllumajandustootjad Euroopa Komisjonil olukorda uuesti analüüsida ja praeguses olukorras ebamõistlike dumpinguvastaste maksude rakendamine lõpetada. #DumpTheAntidumping

Eelmine luguPõllumajanduskoda jälgib kasvava murega arenguid Eesti seakasvatussektoris
Järgmine luguKoja pöördumine maaeluministrile piimanduse kestlikkuse teemal