Järgmisel aastal jõustuv tiinete emiste elutingimuste parandamise direktiiv Eesti seafarme kuigivõrd ei mõjuta, kuna nüüdisaegsed moodsad sigalad vastavad juba kõrgendatud nõudmistele ja paljud farmid emiseid ei peagi, vaid eelistavad osta põrsaid, kirjutas Delovõje Vedomosti.
“Kuna nendest muutustest olime teadlikud juba 2002. aastal, jõudsid seafarmid kümne aastaga muudatusteks ette valmistuda,” ütles põllumajandusministeeriumi loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo peaspetsialist Margus Proses. “Näiteks munadega oli hoopis teine lugu, kui tuli kanapuure ümber ehitada. See tõstiski munade hinda.”
Euroopa Liidus jõustub 2013. aasta 1. jaanuaril tiinete emiste elutingimuste parandamise direktiiv põhjustab spetsialistide sõnul sealiha kallinemise.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Aavo Mölder ütles, et praegu peab Eestis tiineid emiseid 34 seafarmi. “Ekseko on sellel turul monopoolses seisuses. Samuti annab ettevõte oma põrsaid nii-öelda rendile ning seejärel ostab tagasi juba liha,” seletas Mölder.
Hinnatõusul pole direktiiviga pistmist. Tootjad märgivad, et direktiivist rohkem muret tekitab pidev elektri ja söötade hinnatõus. “Kui varem maksis odrakilo 1,30 eurot, siis nüüd on see kaks korda kallim,” tõi Mölder näite. Ta on veendunud, et jõusööda ja elektri kallinemise tõttu tõuseb mingil määral ka sealiha hind.
“Üle 80 protsendi Eestis toodetud sealihast tuleb suurtelt tegijatelt – Eksekolt, Rakvere Lihakombinaadilt – kes suudavad hindu stabiilsena hoida,” märkis Mölder.
Tootjad ennustavad sealiha hinna tõusu. Peaaegu kõik Delovõje Vedomosti küsitletud tootjad olid veendunud, et sealiha kallineb. Samas ei julgenud keegi ennustada, kui palju.
Proses avaldas aga arvamust, et sealiha hind jääb püsima.
Eesti toitlustuskohti sealiha kallinemine ei hirmuta. Šašlõkibaaride omanike sõnul on kodumaine sealiha niigi liiga kallis. “Toitlustusasutused eestimaist sealiha ei kasuta, 98 protsenti neist pakub importliha,” seletas Ani šašlõkibaari omanik Martiros Pogosjan.
Ani ostab näiteks sealiha Ungarist, Taanist, Soomest, Iirimaalt, Inglismaalt ja Hispaaniast. Neis riikides on liha hind 3,5-6 eurot kilo. Eestimaise sealiha hinnad aga algavad 5,5-6 eurost, võrdles ettevõtja.
“Suurem osa kodumaisest sealihast, 15 500 tonni aastas, läheb Venemaale. Samuti müüb Eesti sealiha Leetu ja Poola,” ütles Mölder.
Peamine probleem seisneb ebavõrdses konkurentsis – kõikidest Euroopa riikidest on Eestil kõige väiksemad põllumajandustoetused. Seega saavad Soome, Taani ja Iirimaa müüa oma sealiha tunduvalt madalama hinnaga kui meie tootjad.
“Eestis toodetud sealiha on hea kvaliteediga, kuid meile ei ole see taskukohane ja seetõttu läheb liha eksporti,” märkis Margus Proses. “Oma kvaliteetse liha viime me välja, aga sisse toome madalama kvaliteediga liha.”
