Arutelud ELi ühise põllumajanduspoliitika tuleviku üle muutuvad tõsisemaks

24. oktoobril Tallinnas Riigikogu konverentsikeskuses toimuval Eesti põllumajanduse aastakonverentsil arutatakse ELi ühise põllumajanduspoliitika tulevikuväljavaateid. Konverentsil saavad sõna olulised poliitikakujundajad nii Eestist kui väljastpoolt.

„Eesti keskseks seisukohaks on jätkuvalt, et ELi liikmesriikide põllumeestele makstavate otsetoetuste tasemete ühtlustamisega tuleb jätkata, et selle kaudu tagada võrdsed konkurentsitingimused kõikide liikmesriikide põllumajandustootjatele,“ ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmus märgib siiski, et möödunud nädalal Euroopa Komisjonist lekkinud ÜPP tulevikku käsitleva teatise mustand annab aimu, et Eesti põllumeeste ja valitsuse täit tähelepanu vajavate teemade ring on otsetoetuste ühtlustamise küsimusest märksa laiem.

Võtmeküsimuseks kujuneb kindlasti põllumajandusvolinik Phil Hogani poolt välja pakutud uus keskkonnakaitse kontseptsioon ühise põllumajanduspoliitika raames. Üldiselt tervitame voliniku ettepanekut muuta tänaseks väga keerukaks muutunud põllumajanduspoliitika lihtsamaks, paindlikumaks ja vähemate reeglitega tulemuste saavutamisele orienteeritud süsteemiks, kuid senine kogemus on näidanud, et head mõtted takerduvad tihti ebaõnnestunud rakendamise tõttu.

Sõrmuse sõnul teeb mõnevõrra murelikuks ka Hogani soov juurutada otsetoetustele ettevõttepõhised maksimumtasemed, mis võib meie põllumajandusettevõtete struktuuri arvestades hakata pidurdama Eesti põllumajanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. Kindlasti peaks seejuures arvestama ettevõtete tööjõukulusid, et vältida toetuste piiramise negatiivset mõju töökohtadele. Positiivsena võib välja tuua komisjoni ettepaneku väiksemate ettevõtete toetamisel keskenduda nendele taludele, kelle puhul sõltub eluks vajalik sissetulek põllumajandusest.

Konverentsil esinevad maaeluminister Tarmo Tamm, kes tutvustab Eesti seisukohti ÜPP kujundamisel ja endine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, kes analüüsib Eesti varasemaid kogemusi põllumajanduspoliitika läbirääkimistel. Euroopa põllumeeste ja põllumajandusühistute ootusi ÜPP tuleviku osas tutvustab Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen. Lisaks meie põllumeeste esindajatele saavad sõna ka meie naaberriikide Soome ja Leedu põllumeeste esindajad ning Eesti Maaülikooli teadlane Ants-Hannes Viira. Konverentsi teises pooles annab president Kersti Kaljulaid üle traditsioonilise Külvaja kuju konkursi Aasta Põllumees tänavusele võitjale. Konverentsi kava ja ettekanded leiab EPKK kodulehelt.

Eelmine luguÜPP keskkonnameetmete süsteem võib tulevikus oluliselt muutuda
Järgmine luguKonverents “Aasta Põllumees 2017: EL ühise põllumajanduspoliitika arengusuunad”