Üks väheseid kohalike kätte jäänud Eesti suuri põllumajandusfirmasid, Estonia OÜ, on järjepidevalt mäest üles rühkinud. Samamoodi vaikselt, ent järjekindlalt, hoiab tüüri juhatuse esimees Ain Aasa. 1990. aastatel seisis omaaegne Nõukogude Eesti piimatootmise lipulaev, osaühing Estonia, valikute ees. Vanamoodi, nagu nõukogude ajal, enam edukalt edasi toimetada ei saanud ja ega peaspetsialistid – toona kolmekümnendates eluaastates noored mehed – väga tahtnud ka. Samas andsid nad endale aru, et põllumajandus ei ole järskude hüpete valdkond ning et korralike toodangunumbrite ja hea töökultuuriga majandit laiali lammutada ei tohi. Praegu juhivad osaühingut samad mehed. Vahe on selles, et tänavu tähistasid nad riburadapidi 50. sünnipäeva ning et ettevõte on toonasest kolm korda suurem. “Olen siin Estonias kõik etapid läbi käinud,” ütleb Ain Aasa juhatuse esimehe väikeses kabinetis kerge muigega. “Lapsest peast olin põllutööline, kõik kolhoosi lapsed käisid ju peete kõplamas. Siis põllubrigadir, osakonna agronoom, juhatuse liige ja juhatuse esimees.” Ain Aasa lõpetas EPA 1986. aastal agronoomina. Kuigi mees nägi, et igapäevane kolhoositöö on raske – isa oli Estonias traktorist ja ema farmitööline –, langes valik siiski agronoomia kasuks. Määravaks sai soov tulla tagasi tööle kodukohta. EPA lõputöögi oli väga konkreetne ja Estoniaga seotud, käsitledes suvinisu kasvatamise agrotehnikat. Edasi loe Maalehest.
Kandidaat Ain Aasa
Järvamaa, Oisu vald
OÜ Estonia, OÜ Kabala Agro, OÜ Sõrandu Farm juhatuse esimees, üks omanikest.
Maakasutus – 10 000 ha.
Teravili 4000, raps 850, rohumaa 3000 ha.
Lüpsilehmi 2200, noorloomi 2200.
Keskmine piimatoodang 9000 kg, piimamüük aastas 19 000 t.
Teravili ja raps – kogusaak 20 000 t, müük 9000 t.
Kaks uut lüpsilauta, kaasaegne põllutehnika, sõnniku töötlemine biogaasijaamas.
Aastakäive 14 mln eurot.
Investeeringud 2004−2013 – 20 mln eurot.
Palgatööjõud – 150 inimest.
Kommentaar Aavo Mölder, ASi Tartu Agro juhatuse esimees
“Ain Aasa jätab põllumeeste kogunemistel väga tasakaaluka mulje. Ka Estonia osaühing on rahulikult ja tasakaalukalt oma asju ajanud. Nad on majanduslikult töö väga hästi läbi analüüsinud ja tegutsevad selle järgi. Viimastel aastatel on nad rohkem spetsialiseerunud. Näiteks lõpetasid seakasvatuse, panid suurema rõhu piimatootmisele ning arendavad seda. Tegelevad sellega, millega majandusseis võimaldab tegelda ja mis kasumit annab.”
