22. märtsil toimus Paide kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Aiandusfoorum, kus sai kuulata aiandusvaldkonna aktuaalseid teemasid ja värskendada seniseid teadmisi ning kogemusi. Foorumil oli tähelepanu all aiasaaduste tootmine ja turustamine, kuid räägiti ka tööturu olukorrast ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavusest aiandussektoris. Foorumist võttis osa arvukalt aiandustootjaid ning erinevatel teemadel toimus sisukas arutelu.
„Maailmamajanduse olukord ning energiakandjate hinna tõus on oma jälje jätnud nii tarbijate kui aiandustootjate rahakotile. Hind on sellest tingituna muutumas olulisemaks mõjuriks kui harjumus ja kvaliteet. Eesti aiandustootjad on siiani suutnud muutustega kaasas käia, tootmistegevust tõhustanud ja tänu sellele konkurentsis püsinud, kuid see muutub üha raskemaks. Riigiti erinevad toetustasemed ning järgmisest aastast avanev elektrienergiaturg tõstavad omahinda ning vähendavad siinsete tootjate konkurentsivõimet,“ ütles Põllumajandus-Kaubanduskoja aiandustoimkonna esimees Raivo Külasepp foorumi eel.
Aiandus tootmistegevusena on tööjõumahukas, paljudel juhtudel ka raskesti mehhaniseeritav. Samas toob see leiva lauale suurele hulgale Eestimaa leibkondadest. Vaadates tööjõuturul valitsevat olukorda, võiks see põllumajanduspoliitika kujundajatele olla arvestatav argument kodumaise aiandustootmise säilitamiseks ja arendamiseks.
Aiandustootmise arengu oluliseks probleemiks on kerkinud ka järelkasvu puudumine noorte ettevõtjate näol, kes oleksid valmis uusi tootmisüksuseid rajama või olemasolevate tootmisüksuste tegevust üle võtma.
Eesti on kõikide aiasaaduste puhul netoimportija ning me ei suuda kodumaise toodanguga katta siseturu vajadust.
Eesti köögivilja kogusaak on Statistikaameti andmetel alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga kasvanud ca 38%, kuid köögivilja tarbimine on kasvanud veelgi kiiremini (+44%). Puuduolev osa on tulnud katta importköögiviljadega ning köögivilja sissevedu on alates 2004. aastast suurenenud 56 protsenti. 2010/2011 saagiaastal oli vaid 61% Eestis tarbitavast köögiviljast kodumaine, viimastel aastatel on see näitaja mõne protsendipunkti võrra paranenud.
Kartuli kasvupind Eestis on viimastel aastatel hakanud natuke kasvama, kuid võrreldes 2004. aastaga on Eesti kartulikasvatuse pind üle 40% vähenenud. Saagikuse mõningane kasv on kompenseerinud kasvupinna vähenemist ja nii on kartuli kogutoodang võrreldes liitumisjärgse ajaga jäänud praktiliselt samaks. Eesti isevarustatuse tase kartuli osas oli 2010/2011 saagiaastal 92%.
Kõige keerulisem on olukord värskete puuviljade ja marjade osas. Isevarustatuse tase selles tootmisharus kõigub sõltuvalt saagist küll suhteliselt palju, kuid 2010/2011 saagiaastal suutsid Eesti tootjad katta vaid 8% Eesti siseturu vajadusest, aasta varem oli isevarustatuse tase puuviljade ja marjade osas 14%. Kuigi troopilised puuviljad meil ei kasva, on selle sektori potentsiaal Eestis kasutamata.
 |
Lae alla foorumi trükise pdf. |
