Lambakasvatajaid on Eestis tänavu 1683, aasta varem oli selle tegevusharuga seotud aga 1730 loomapidajat. Sestap on vähenenud ka loomade arv – 2022. aasta novembri seisuga on meil lambaid 64 575, sellest talled 13 369. Aasta varasemalt oli seis vastavalt 67 589 ja 9181.
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu esimees Vallo Seera nentis EPKK Lihafoorumil, et koroona-aastad on sektorit jätkuvalt mõjutamas, tänavune aasta näib olevat isegi keerulisem veel kui mullune. “Kuigi isevarustatus on hetkel hea, on näiteks lamba- ja kitsekasvatajate sektoris neid, kes soovivad oma tegevust lõpetada. Siin on murekohaks keerulised nõuded tootmisel ja toetuste osakaalu vähenemine, aga ka sõja põhjustatud mured ja masendus üldisemalt. Kui tootmissisendite hinnad tõusevad, siis lambaliha hind siin järgi ei tule ja näha on lammaste arvu vähenemist,” sõnas Seera.
Seera tõi näite, et ühe põhikarja ute pidamise kulu aastas oli 2020. aastal 41,92 eurot, kahe aastaga on põhikarja ute pidamise kulu juba 77,79 eurot. Müügitulu ühe ute kohta oli aga aastal 2020
107,9 eurot, samas aastal 2022 on see vaid veidi tõusnud, olles 114,6 eurot utt.
Sektori peamised valupunktid
- Järsk tootmiskulude kasv
- Probleemid loomade realiseerimisel
- Põud Euroopas
- Konkurentsivõimetus maa rentimisel
- Ülisuur sõltuvus toetustes
Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liidu esimees Vallo Seera tõi välja ka loomade ekspordi teema, kus suvel Euroopas valitsenud põua tõttu ei jagu sööta ja mistõttu ei ole võimalik meilt eksporditud lambaid seal edasi nuumata.
Jätkuvalt tuntakse huvi Eestist pärit tõuloomade vastu. “Siin aga on probleemiks see, et meie poolt pakutud kogused ja partiid on liiga väikesed, et komplekteerida koormaid eksportivatele firmadele, kes oleks nõus ka kolmandatesse riikidesse loomi müüma,” rääkis Seera.
Positiivsena aga tõi Vallo Seera välja, et järjest on lisandunud uusi tõuraamatuid ja aretusprogramme lambakasvatussektorisse. „Hetkel on tunnustamisel meie liidul kümnes aretusprogramm Gotlandi lammastele,“ tõi ta näiteid oma sektorist.
TASUB TEADA
Probleeme isevarustatusega
Lihaga isevarustatus kokku oli 2021. aastal 78%. Hea on seis veiseliha ning lamba- ja kitselihaga, esimeses toodame veidi enam kui ise tarbime, ehk 102%, lamba- ja kitseliha isevarustatus on 100%. Jätkuvalt on aga probleemne sealiha isevarustatus, olles 81% ja linnuliha osa, kus meie isevarustatus on vaid 61%.
