Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Toiduainetööstuse Liit saatsid Vabariigi Valitsusele pöördumise, kus tegid ettepaneku piirata energiakandjate hindu lisaks tavatarbijatele ka toidutööstuste puhul.
Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Toiduliit tõid oma kirjas välja, et senine energiakandjate hüppeline hinnatõus on toidutööstustele laastavalt mõjunud. Toidutootjate tegevuse senises mahus toimimine on suuresti küsimärgi all, nendivad EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Pöördumises märgiti, et turul tekkinud olukord on juba drastiliselt mõjutanud Eesti toidutootjate igapäevast hakkama saamist. Gaasi ja elektrihinna tõusust tingitud toiduainete ja põllumajandussaaduste hinnatõus, on vähendanud toidutootjate konkurentsivõimet oma tooteid müüa, samal ajal on tõusvas trendis odavamate hindadega doteeritud importtoiduainete müük kaubanduses.
„Arvestades praeguseks kujunenud väga keerulist olukorda tegime Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Toiduliidu poolt uuesti ühiselt ettepaneku kehtestada sarnaselt eratarbijatele ka toidutööstustele ja -tootjatele kui kõigi inimeste eluks tähtsa teenuse osutajatele energiakandjate piirhinnad, millest kõrgem hind kompenseeritakse. Näeme, et toidutootjate tegevuse jätkamiseks võiks vastuvõetav kulupiir elektri puhul joosta ca 120 eurot/MWh ja gaasi puhul ca 90 eurot/MWh juures,“ sõnas Potisepp.
Lisaks kõrgele elektri hinnale teeb toidutootjatele jätkuvalt muret nii maagaasi ülikõrge hind kui selle kättesaadavus. Sõrmus selgitas, et toidutööstus kasutab ligi 30% tööstussektori poolt tarbitava gaasi mahust. „EPKK ja Toiduliit on korduvalt pööranud tähelepanu vajadusele tagada toidutootjatele gaasitarned ka juhul kui gaasivarustatust eeloleval kütteperioodil riigis täies mahus ei suudeta tagada. Kahjuks puudub meil siiani kindlus ka selles osas,“ juhtis Sõrmus tähelepanu riskidele, mis vajavad samuti kiiremas korras maandamist.
Liidud möönavad, et piirhindade kehtestamine pole ainus võimalus toidutootjate olukorra leevendamiseks – erinevatest variantidest tuleb valida kõige tõhusamad meetmed, mida saab kiiresti rakendada. Kindlasti tasub alternatiividena elektrikulude alandamiseks kaaluda ka taastuvenergia- ja võrgutasu soodustusi.
Pöördumises tuuakse välja, et ettevõtluses kasutatava maagaasi aktsiisimäär Eestis on võrreldes ELi minimaalset määra rakendava Läti ja Leeduga ca 7 korda kõrgem, kuid samas möönavad liidud, et gaasi aktsiisimäära langetamisel oleks suhteliselt väike mõju toidutööstuste olukorra leevendamisel. Antud olukorras vajame tõhusaid meetmeid, mis aitavad energiakulude hüppelist kasvu leevendada, seisab pöördumises.
Mõlema organisatsiooni juhid toonitasid, et tootmiseks vajalike sisendite, sh energiakandjate maksud ja aktsiisid peaksid nii põllumajandus- kui toidutööstusettevõtetele alaliselt olema teiste konkureerivate riikidega sarnasel tasemel, mis tagaks nende konkurentsivõime nii sise- kui eksporditurgudel.
Potisepp ja Sõrmus tõdesid, et täna ootavad ettevõtjad riigi poolt meetmeid, mis leevendaksid sisendite hinnatõusu eelkõige valdkondades, mida riik saab mõjutada ning hoiaksid seeläbi Eesti toidutootjad konkurentsivõimelised nii kodu- kui eksportturgudel.
