Eesti Rukki Seltsil on traditsiooniks tunnustada parimat rukkikasvatajat, kes kas teos või sõnas rukkikasvatust propageerib. Tänavu pälvis selle tunnustuse aktsiaselts Tartu Mill juht Uuno Lausing.
Eesti Rukki Selts ja MTÜ Külvaja korraldasid 25. augustil Väätsal Rukkikülvaja päeva. See päev on pühendatud teenekale põllumehele Endel Liebergile.
Miks just Väätsa ja Lieberg? Endel Lieberg oli üks edumeelsemaid põllumajandusjuhte. Praegu seisab Tauno Kangro kavandatud Külvaja kuju Väätsal kunagise 9. mai kolhoosi keskuses, mida aastatel 1954 kuni 2006 juhtis just Lieberg. Kolhoos nimetati esmalt ümber Väätsa ühismajandiks ja aastal 1996 Väätsa Agroks. Igal aastal saab tiitliomanik premeeritud samuti Tauno Kangro kuju minikoopiaga, mis kannab Rukkikülvaja nime.
Seltsi president Vahur Kukk tsiteeris tunnustust üle andes Carl Robert Jakobsoni: See rahvas üksi võib oma vabaduse peale julge olla, kellel liha ja leib omaenese päralt on.
“Saan kinnitada seda Carl Robert Jakobsoni 1874. aastal kirja pandud mõtet, kui ta ütles, et ainult see riik, kes suudab oma rahva ära toita, saab olla iseseisev. Praeguste sündmuste valguses võime kinnitada, et see on prohvetlik ütlus ja taevale tänu, et meil on põllumehi ja toidutootjaid, kes seda suudavad,” sõnas ta. Kuke sõnul on tänavune laureaat panustanud just rukki väärindamisesse, tootes jahu ja jahutooteid, mis rikastavad meie kõigi toidulauda.
Tänavu parimaks rukkikasvatajaks tituleeritud Uuno Lausingu sõnul on tal suur au võtta vastu selline tunnustus. Tema esmased tänud lähevad muidugi rukki kasvatajatele, et nende firmal oleks, millest toitu toota. „Rukkikasvatusel on Eestis pikaajaline ajalugu ja traditsioon. Eesti põllumehed on väga teadlikud rukkikasvatajad. Uued hübriidsordid on kindlasti palju vastupidavamad ilmastikule ning rukki toidukvaliteet püsib ka vihmase ilmaga põllul kauem kui aastaid tagasi, mis tagab tarbijale kvaliteetse jahu,“ ütles Lausing.
Rukist kasvatatakse Eestis tänavu 13 714 hektaril, 41% rukki pinnast on maherukki all. “Aastas jahvatame keskmiselt 25 000 tonni rukist, millest valmistame erinevat tüüpi rukkijahusid, sealhulgas ka mahedat rukkijahu,” rääkis Lausing.
Tartu Mill on olnud aastaid rukkiseltsi liige ja toetaja. Küsimusele, miks nad seda teevad, vastas Lausing, et rukis on osa Eesti kultuuriajaloost. „Olles suurim rukkijahu tootja Eestis, oleme tundnud soovi seda osa kultuurist hoida ja toetada. Läbi selle oleme saanud toetada ka meie põllumehi, kes tegelevad rukki kasvatamisega. Suured tänud Leonhard Puksale, Vahur Kukele ja Rukkiseltsile, kes on rukki kasvatamist Eestis aktiivselt propageerinud ja arendanud,“ sõnas vastne tiitlivõitja.
Küsimusele, kuidas võiks rukkitarbimist veelgi enam propageerida, vastas ettevõtja, et aktiivsemalt võiks ellu äratada vanu häid rukkijahu retsepte ning teha tihedamat koostööd toidublogijatega, kes mõtleks väja uusi rukkijahu tooteid, mis kõnetaks ehk paremini uut põlvkonda.
Ettevõte Tartu Mill on suurtegija, seda lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Nende käive küündis 2021. aastal 50 miljoni euroni. Uuno Lausingu sõnul on Tartu Milli tulevikuplaan olla efektiivne ning jätkusuutlik teraviljatöötleja, hea partner põllumeestele ja pakkuda kõrge kvaliteediga toodangut klientidele.
Traditsioonilise laureaadi tamme istutas Uuno Lausing perekond Liebergi koduparki, kuhu ka teised, sama tiitli pälvinud, oma puud on istutanud.
TASUB TEADA
Rukkikülvaja kujuga on autasustatud:
2012 – Hans Kruusamägi, OÜ Simuna Ivax
2013 – Jaanus Marrandi, OÜ Estonia
2014 – Madis Avi, Kaarli TÜ
2015 – Jaan Kiisk, JK otsa Talu OÜ
2016 – Ants-Endel Sõrra, Kämara Mahe OÜ
2017 – Margus Ameerikas, Baltic Agro AS
2018 – Tanel Tõrvand, Vitsjärve Põldur OÜ
2019 – Aare Leidik, Luunja Mõis OÜ
2020 – Ahti Aruksaar, Viljameister OÜ
2021 – Raido ja Hendrik Allsaar, Mägede OÜ
2022 – Uuno Lausing, Tartu Mill AS
