Euroopa Komisjoni kliimapaketi „Eesmärk 55“ seadusandlike muudatusettepanekute seas on plaanis ajakohastada ka energiamaksustamise direktiivi. Peamine eesmärk on viia energiatoodete ja elektrienergia maksustamine kooskõlla ELi energia- ja kliimapoliitikaga. See tähendab maksimaalselt vähendada fossiilkütustele antud kohustuslikke ja valikulisi aktsiisivabastusi ja soodustusi. Lisaks on plaanitud laiendada maksubaasi seni maksustamata tegevusvaldkondadele nagu näiteks EL siseselt kasutatav laeva- ja lennukikütus.
EPKK esitas 24. septembril Rahandusministeeriumile oma esialgsed seisukohad direktiivi muudatusettepanekute kohta, milles rõhutas, et Eesti seisukohtade kujundamine peab põhinema põhjalikul kohaliku taseme mõjuanalüüsil ning liikmesriikidele otsustuspädevus aktsiisipoliitika kohta ei tohi väheneda, sh võimalus kasutada paindlikkusmeetmeid. Samuti tõi EPKK välja, et põllumajandussektori jaoks on äärmiselt oluline, et jätkuks erimärgistatud diiselkütuse kasutamise lubamine.
Lisaks pööras koda tähelepanu põllumajanduse kõrvalsaadustest toodetud biometaani käsitlemisele. Hetkel on arusaamatu, miks ettepaneku kohaselt on biometaani aktsiisitase kõrgem võrreldes taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku ja täiustatud põlvkonna biokütustega (tooraineks kindlatel tingimustel toodetud vetikad), täpsemalt 5,38 €/GJ võrreldes 0,15 €/GJ. Kui on uuringud, mis näitavad, et põllumajanduse kõrvalsaadustest (läga, sõnnik) toodetud biometaanil sõitva autol on negatiivne süsinikuemissioon. Koda leiab, et biometaani peab käsitlema vähemalt samaväärselt vesinikuga.
Koja hinnangul võib maksubaasi laiendamine ja aktsiisimäärade tõus oluliselt mõjutada põllumajandus-, toidutootmis- ja metsandussektori sisendite hindu ning seeläbi ettevõtete konkurentsivõimet ja tarbija heaolu. Juba täna on elektrihinna ja gaasi tõus oluliselt mõjutanud nii põllumajanduse kui ka toidutööstuse sisendite hindu, lisaks palgatõus ning muud kulud üha karmistuvate keskkonnanõuete täitmiseks.
