Rapsi hind on tõusnud möödunud aasta septembrist ja seda külvati 20 000 hektarit rohkem kui tavaliselt, ehkki PRIA toetusskeemid nõuavad viieaastase viljakultuuride kava järgimist. “Üks mees pani lausa 43 protsenti külvipinnast rapsi alla, ehkki see on riskantne,” rääkis hinnatõusu mõjudest ASi Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas, tunnistades, et Eesti põllumeestes voolab küllaltki palju mänguri verd. Seejuures külvatakse rapsi ühele ja samale põllule ka igal kolmandal aastal, ehkki seda võiks teha alles igal viiendal.
Edasi loe Äripäevast
Ameerikas ütles, et Baltic Agro teavitab viljakasvatajaid börsihindade muutumisest SMSiga ja sellele vastates saab sõlmida ka müügilepingu. Praegu võib niimoodi ette ära müüa pool järgmise aasta oodatavast saagist. Suuremas mahus ette müüa ei saa, et põllumehed liiga hoogu ei läheks ning kokkuostja äri ei kannataks, tunnistas ta.
Reeglite vastu eksija võib toetusest ilma jääda
Anonüümseks jääda soovinud põllumajanduskonsultant ütles, et külvipindade ümbermängimist takistavad PRIA toetuste reeglid, mis annavad väga vähe mänguruumi. Kes erakordset kasu jahtides reeglite vastu eksib, riskib madalama saagikuse ja taimehaiguste kõrval ka põllumajandustoetuste tagasimaksmisega.
Koplimäe Agro OÜ juht Ago Pärnamäe vilja hinna tõusu tõttu külvipinda ja -kordi ei muuda, kuna plaanide muutmine on nende jaoks liiga riskantne.
Pärnamäe tõdes samas, et mõistab põllumehi, kes suurema kasu lootuses tavalisest rohkem rapsi külvasid. “Kevadel prognoositi, et odra hind on väga madal,” sõnas ta.
Pärnamäe lisas, et ise ta ühtegi kultuuri plaanitust rohkem ei külvanud ega kavatse hiljutise järsu hinnatõusu tõttu seda ka teha. Ta selgitas, et ettevõttel on vilja kasvatamisel selge piir ees – kõik haritav maa on juba ära kasutatud ning näiteks rapsi tohib ühele ja samale põllule külvata igal viiendal aastal.
Koplimäe Agro kasvatab nisu, otra ja rapsi. Kui talirapsi saak oli eelmise aastaga võrreldes samal tasemel ja suvirapsi saagikust on vara veel hinnata, siis muud kultuurid annavad põuase ilma tõttu tänavu eelmisest aastast poole vähem saaki, märkis Pärnamäe.
Viljakasvataja: aastane hinnatõus ei muuda midagi
Teravilja kasvatava Maaharijad OÜ juht Kristjan Vaaks ütles, et tegelikult ei muuda hinnatõus tavalise viljakasvataja jaoks midagi. Hinnad on üleval puhtalt Ukraina ja Venemaa pärast, sõnas ta.
“Hinnad tõusevad proportsioonis – kui tõuseb rapsi hind, tõuseb ka teravilja oma. Kui hakkaks puhtalt emotsioonide põhjal otsustama, lõpeks see halvasti nagu 2006.-2007. aastal, mil hinnad ka korraks tohutult üleval olid,” arutles Vaaks.
Paljud põllumehed ostsid siis tehnikat kokku, mis neile pärast häda kaela tõi, põhjendas ta, lisades: “Siiralt öeldes, ainult ühe aasta hindade järgi küll midagi muuta ei julge.”
