Põllumajanduses kasutatakse haritaval maal rohkemal või vähemal määral ka keemilisi taimekaitsevahendeid. Nähes põllul pritsi, tekib arusaadavalt inimestel küsimus enda turvalisusest – seda nii põldude keskel elades kui ka juhusliku möödumise korral. Põllumajandus- ja Toiduameti Taimekaitse ja väetise osakonna nõunik Uku Rooni ja sama osakonna peaspetsialist Timo Torp selgitavad alljärgnevalt, kuidas toimub riskide hindamine taimekaitsevahendite kasutusse lubamisel ja mida peaks teadma põllul tehtavatest taimekaitsetöödest.
Riskide hindamisel lähtutakse ettevaatusprintsiibist
Taimekaitsevahendi müügi- ja kasutusloa andmisele eelneb alati analüüs: selgitatakse välja ohud, analüüsitakse riske ning määratakse ennetusmeetmed. Selle kõige tähtsam eesmärk on määrata täpsed kasutamise tingimused (nt kui palju toodet ja mis lahjendusega kasutada), mille järgimisel ei kujuta pritsimistööd ohtu põllumehele endale ega läheduses viibivatele või elavatele inimestele. Juhul kui selliseid tingimusi ei ole võimalik kehtestada või kui need tingimused ei ole realistlikud (nt põllumassiivi tarastamine), siis vahendi müügiks Eestis luba ei anta.
Riskihindamise kõige üldisem põhimõte seisneb ohtude iseloomustamises ja välja selgitamises, riskide analüüsis ja ennetusmeetmete määramises.
Samu põhimõtteid rakendatakse nii ehitusplatsil kui ka kemikaalidega töötamisel. Lihtsustatult väljendades toimub taimekaitsevahendite riskihindamise käigus vahendi toksilisuse välja selgitamine (ohtlikkus), inimeste vahendiga kokku puutumise ulatuse ja tõenäosuse analüüs (risk) ning toote kasutustingimuste ja piirangute määramine (ennetusmeetmed). Üldiselt on nii, et mida vähem on infot, seda ettevaatlikum on riskihindajate lähenemine, kuna eesmärk on maanduda n-ö turvalisel poolel. Kui mõni osa arvutustest ei ole väga täpne, siis on targem eeldada hullemat (ettevaatusprintsiip), kui riskida sellega, et keegi saab tervisekahjustuse. Elanikkonnale kätte saadava keemia osas Euroopa Liidu seadused sellisel olukorral tekkida ei lase ning kui aine omadustest mitte midagi teada ei ole, siis on seda targem käsitleda kui ülimalt ohtlikku. Vastupidiselt hüpoteetilisele näitele tundmatust ainest on taimekaitsevahendite toimeained farmakoloogiliste kemikaalide järel ühed uuritumad. Sisuliselt tähendab see seda, et enne kui toimeaine Euroopa Liidus turule lubatakse, peab selle tootja viima läbi suure hulga katseid. Katsete põhjal määratakse muuhulgas väga täpselt aine toksilisuse erinevad näitajad. Antud kontekstis on kõige olulisem näitaja lühendiga AOEL. AOEL väljendab kemikaali hulka ühe kilogrammi kehamassi kohta, mille puhul mõju tervisele puudub. Iseloomustades aine ohtlikkust, on see põhiline väärtus, mida kasutatakse järgnevas riskide analüüsi etapis.
Riskianalüüsi eesmärk on välja selgitada kes ja kui palju võiks teoreetiliselt vahendiga kokku puutuda. Vastus küsimusele kes, ei ole väga keeruline, kui mõelda kus ja kuidas taimekaitsevahendeid kasutatakse. Kui jätame hetkel kõrvale kasutuse kasvuhoones või laeva kaubaruumis, siis jäävad alles traktorijuht, põllu kõrval elavad inimesed, juhuslikud möödujad, põllule jalutama sattunud inimesed ja sinna saadetud põllutöölised. Keerulisem on küsimuse teine pool – kui tõsine võib olla kokkupuude? Selleks on läbi viidud hulgaliselt katselisi mõõtmisi ning nende põhjal on koostatud mudelid, mis ennustavad kemikaali hulka, mis võib antud tingimustel inimese organismi jõuda. Siinkohal mainitud mudelite abil ennustamine viitab taas tõigale, et osa infot (reaalsed mõõtmistulemused iga pritsimise korral) on puudu. Seega on mudelisse sisse kirjutatud komponendid, mis lähtuvad ettevaatusest. Ammendav loetelu läheks siinkohal pikaks, aga neid on nii statistilist kui ka metoodilist laadi. Kõige realistlikuma arusaama metoodilisest ettevaatusest annab järgnev kirjeldus mudelisse kirjutatud eeldustest. Mudeli koostamisel on eeldatud järgnevat:
- inimene elab vahetult põllu läheduses (kokkupuute aeg aurustumise kaudu arvutustes 24h);
- viibib põllu servas (otse allatuult, tuulekiirus 2-5 m/s) pritsi möödumise ajal (2m kaugusel mööduva poomi otsast, 2 – 4 möödumist);
- puutub kokku põldu ümbritsevatele pindadele sadenenud jääkidega (kokkupuute aeg 2h);
- siseneb pritsitud põllule kohe peale pritsimist (kokkupuute aeg 15 minutit).
Lihtsustatult väljendades – kui nendel tingimustel jääb mudeli ennustatud kokkupuude alla AOEL väärtuse, siis riskihindaja järeldab, et terviseohtu ümbritsevatele elanikele ja kõrvalistele isikutele ei ole. Kui aga kokkupuude on lubatust suurem, siis tuleb liikuda järgmisesse riskihindamise etappi ja uurida, kas kokkupuudet saab kuidagi vähendada.
Kokkupuute vähendamiseks ja vältimiseks on võimalik määrata ennetusmeetmeid. Mõningad neist on Eestis määratud juba riigi poolt määruste tasemel ja kehtivad kõigile taimekaitsetöödele. Näiteks, peab põllumees hoolitsema, et pritsitav vahend ei kanduks põllult väljapoole ega lähedal viibiks kõrvalisi isikuid. Siinkohal tasub tähele panna, et riskihindamises on need komponendid (viibimine põlluservas ja sadenenud jäägid ümbritseval alal) alati sees ehk nende tingimuste praktikas järgimise korral suureneb riskihindamise ohutusvaru veelgi. Mõningad meetmed määratakse riskihindamise viimases etapis. Näiteks, pritsija puhul saab määrata isikukaitsevahendid (kaitsemask, -kindad jne). Elanike ja juhuslike möödujate puhul see mõistagi realistlik ei ole. Ainsad meetmed, mida ennetavalt selle grupi puhul kasutada saab, on puhvertsoonide kehtestamine ja kulunormi vähendamine. Esimesel juhul väheneb põldu ümbritsevatele pindadele/taimedele sadenenud vahendi hulk ja seeläbi väheneb põllu servas liikuva inimese kokkupuude. Teisel juhul jõuab läbi pritsitava lahuse lihtsalt vähem vahendit inimeseni, seda nii õhu kui ka erinevate pindade kaudu. Kulunormi alandamine ei ole aga liiga suurtes piirides teostatav, kuna vahend kaotab kulunormi alandades oma efektiivsust.
Kõiki reegleid järgiv taimekaitsevahendite pritsimine ei ole põllu läheduses elavatele ja viibivatele inimestele ohtlik. Suur vastutus lasub siinkohal tööde teostajal, aga oluline on ka inimeste enda käitumine. Tuleb meeles pidada, et põllumajanduslik tootmismaa ei ole avalik koht ja kõrvalisel inimesel ei ole vajadust seal viibida. Põllumehe loata ei tohi rinnuni rapsis pilte teha ega lasta lastel põllumullaga mängida. Halbade juhuste kokkulangemisel võib järgneda ebameeldiv tervisekahjustus.
Taimekaitsevahendi riskihindamine on tehtud piisava ohutusvaruga ja süsteemset mürgistust suure tõenäosusega ei järgne, kuid välistada ei saa naha- ja silmade ärritust ning muid sarnaseid vahetust kokkupuutest tulenevaid mõjusid.
Kas ja millal peaksin tundma muret pritsimistööde pärast, millisel juhul ja keda peaksin teavitama?
Taimekaitsevahendid ei püsi pärast pritsimist erinevatel pindadel kaua, rääkimata õhust. Kui pritsimistööd toimuvad korrektselt, siis muret tundma ei pea. Eesti põllumehed on üldjuhul vastutustundlikud, kui asi puudutab taimekaitset. Töötavale pritsile ei tohi kunagi läheneda, sel juhul on oht tõsiseks mürgistuseks.
Pritsimistöödest on põhjust teavitada kui:
- Tuule kiirus on suurem, kui 4 m/s, sest tugeva tuulega on oht, et vahend triivib põllu alast väljapoole.
- Temperatuur on üle 25 ˚C, sest kõrge temperatuuriga aurustub vahend taimedelt väga kiiresti ja võib levida liialt õhu kaudu.
- Pritsitakse õitsvaid taimi.
- Töid tehakse veekaitsevööndis.
- Avalikus kohas tehakse töid kõrvalise inimese juuresolekul.
Kui olete veendunud, et käimasolev pritsimistöö ei vasta nõuetele ja prits tuleb kiiremas korras peatada, võtke ühendust põllumehega. Kui see ei õnnestu, siis helistage maakonna taimekaitseametnikule, ameti esindused on igas maakonnakeskuses ja kontaktid leiab Põllumajandus- ja Toidumaeti kodulehelt. Erakorraliste juhtumite või tõsise keskkonna ohu korral helistada keskkonnainfo telefonile 1313, mürgistuse või mürgistuskahtluse korral mürgistusteabekeskuse lühinumbril 16662.
Võimalusel fikseerige juhtum käepäraste vahenditega – fotod, tunnistajaütlused vms.
Kui tunnen põllul pritsitava vahendi lõhna, kas siis on oht saada mürgistus?
Ei, lõhnast otsest mürgitusohtu ei järeldu. Lõhn küll viitab, et vahend või mõni selle komponentidest on vähemalt mõningal määral aurustunud, kuid kui pritsitakse vastavalt juhendile ja reegleid järgides, siis ohtu ei ole. Õhu kaudu saab levida ainult väike osa pritsitud vahendist.
Kas glüfosaadiga pritsimise tõttu kollaseks tõmbunud põld on tervisele ohtlik?
Kuna glüfosaadi toimel kolletub rohi põllul alles 5-10 päeva jooksul pärast pritsimist, siis järelikult on ka vahend ise juba taimedesse imendunud. Seega on põllul jalutadeski kokkupuude minimaalne. Ka vahetult pritsitud põld ei ole ohtlik eemalt, siiski ei tasu minna vahetult pärast pritsimist põllule jalutama, kuna võib esineda oht silmade või naha ärrituseks või naha ülitundlikkuse tekkeks.
Kui lähedale võib töötavale pritsile minna?
Töötavale pritsile ei tohi kunagi läheneda! Sellisel juhul on oht tõsiseks mürgistuseks. Kui olete veendunud, et käimasolev pritsimistöö ei vasta nõuetele ja prits tuleb kiiremas korras peatada, võtke ühendust põllumehega. Kui see ei õnnestu, siis helistage maakonna taimekaitseametnikule (kontaktid leiab PTA kodulehelt www.pta.agri.ee) või töövälisel ajal keskkonnainfo telefonil 1313.
Ohutus ennekõike
Kokkuvõttes, õige kasutuse puhul saavad nii põllumees, kui ümbritsevad elanikud olla kindlad pritsimistööde ohutuses. Liiga ohtlikke vahendeid müüki ei lubata ja need, mis lubatakse, on läbinud ettevaatliku lähenemisega riskihindamise. Riskihindamine on läbi viidud arvestatava ohutusvaruga, kuid siiski tasub meeles pidada, et selle aluseks on konkreetsed kasutustingimused ja asjaolu, et põllumajanduslik tootmismaa ei ole avalik koht. Seega, nii väärkasutuse kui ka elementaarsete ohutusnõuete eiramise puhul kaotab eelnev riskihindamine oma mõtte.
Uku Rooni, Põllumajandus- ja Toiduameti Taimekaitse ja väetise osakonna nõunik
Timo Torp, Põllumajandus- ja Toiduameti Taimekaitse ja väetise osakonna peaspetsialist
[1] https://www.envir.ee/et/konventsioon-pollumajandus
