Venemaa sõjaline sissetung Ukrainasse ja eluline vajadus vähendada Euroopa suurt sõltuvust Venemaa gaasist ja naftast on veelgi tähtsamaks muutnud võimalikult kiire ülemineku kohalikel ressurssidel põhinevale energiatootmisele. Seejuures on oluliselt kasvanud põllumajandus- ja metsandussektori tähtsus tööstus- ja energiatooraine allikana.
Taastuvenergeetika arendamine panustab oluliselt põllumajandus- ja metsandusressursside tõhusamasse kasutamisse ja energia välissõltuvuse vähendamisse. Eesmärgiks peab olema sihipärane energiatootmise arendamine ja investeeringute suunamine keskkonna seisukohalt perspektiivsetesse energiakandjatesse. Parandada tuleb loodussõbralike energiakandjate nagu biokütuste, puidu, turba, põllumajanduse kõrvalsaaduste ja jääkide efektiivsemat kasutamist ning parandada nende konkurentsivõimet.
Riik peab panustama piirkondlikult hajutatud energiatoodangu kiiresse kasvu. Hajutatud energiatootmine tagab toodangu kriisiolukordades, soodustab kogu riigi ühtlast arengut ning eri piirkondade konkurentsivõimet.
Loodussõbralike energiakandjate kasutamine on väga mõistlik asendus fossiilsetele lahendustele. Nii puidu kui teiste materjalide juures on ennekõike turg see, mis tagab energeetilises kasutuses just sellise materjali kasutamise, millest kõrgema lisandväärtusega tooteid ei saa.
Biometaani potentsiaaliks Eestis on hinnatud 450 miljonit Nm3/a, kuid sellest enamuse moodustab killustunult paiknev rohtne biomass. Eesti põllumajanduses tekib aastas ca 3 miljonit tonni sõnnikut ja läga, sellest ca 12% kasutatakse praegu biometaani tootmises. Kavade kohaselt soovitakse 40% sõnnikust kasutada biometaani tootmiseks, mis võimaldaks 2030. aastaks toota 0,2 TWh energiat ja kasvuhoonegaaside heitmeid vähendada 128 000 t CO2ekv/a.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukohad ernergiapoliitika valdkonnas:
- soodustada põllumajandustootmise jääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõttu ning rakendada maksusoodustusi ja stiimuleid biomassist ning põllumajanduse kõrval- ja jääkproduktidest toodetavale energiale;
- soodustada väheväärtusliku puidu laiemat kasutamist taastuvenergeetikas;
- luua biogaasi (sh biometaani) tootmise arendamiseks riiklik programm, mis annab investeeringute tegemiseks kindlustunde ning hõlmab tõhusaid meetmed nii toetustele kui kapitalile juurdepääsu soodustamiseks (toetused, laenud, tagatised), et kiirendada ettevõtete investeeringuid biometaani tootmisesse; seada eesmärgiks 1 TWh biogaasi tootmine;
- säilitada aktsiisivabastus biogaasile;
- suurendada investeeringuid hajutatud ja biomassil põhinevasse energiatootmisesse;
- investeerida jaotusvõrkude suutlikkusse, et parandada tingimusi väiksema mahuga päikeseparkide ja teiste energiatootmise üksuste ühendamiseks võrku, korrastades seejuures maakasutuse planeeringutega seotud poliitikat, mis ei võimaldaks päikeseparkide rajamist väärtuslikule põllumaale;
