25. juunil kohtusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajad Tallinnas Stenbocki majas peaminister Andrus Ansipiga, et 28. juuni Euroopa Ülemkogu eel arutada ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020.
Eesti põllumehi ei rahulda Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt tõuseksid meie toetused järk-järgult aastateks 2017-2020 vaid 58% tasemele EL keskmisest. Ka Euroopa Parlamendi poolt esialgu pakutav 65% tase jätab Eesti toidutootjad veel pikkadeks aastateks ebavõrdsesse konkurentsiolukorda.
Põllumeeste ja toidutootjate esindajad informeerisid peaministrit äsja lõppenud allkirjade kogumisest Balti riikide valitsusväliste põllumajandusorganisatsioonide ühispetitsioonile seoses ebavõrdsete konkurentsitingimustega EL ühisturul. Kokku andis oma allkirja ligi 25 000 eestimaalast. Baltimaades kokku kogunes üle 63 000 allkirja. Peaministri sõnul toetab selline suur hulk allkirju valitsuse positsiooni läbirääkimistel eelarve üle.
Peaminister Andrus Ansip ütles kohtumisel, et valitsuse seisukoht otsetoetuste suhtes pole muutunud.
„Me nõuame Eesti põllumeestele võrdset kohtlemist Euroopa Liidus,“ kinnitas peaminister Ansip.
Toetused Eestile ja teistele Balti riikidele on praegu madalaimad. Euroopa Liidu keskmine otsetoetuste tase on 269 eurot hektari kohta, Eestis 117.
„Leian, et praegu kehtiv ja ka kavandatav ühine põllumajanduspoliitika ei põhine võrdse ja õiglase konkurentsi põhimõtetel,“ märkis Ansip.
Ansip ütles, et ta kohtub 29. juunil koos oma Läti ja Leedu kolleegidega Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barrosoga. Kohtumisel tuleb kõne alla ka põllumajandustoetuste küsimus.
Kolmanda küsimusena tuli arutusele riigieelarve planeerimine 2013. aastaks ja täiendavate põllumajandustoetuste maksmise võimalus. Vastavalt ELiga liitumise lepingule võib Eesti riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi maksta kuni 2012. aastani. Kuna see tähendab, et Eesti põllumeeste otsetoetused kokku vähenevad tuleval aastal ligi viiendiku võrra, siis on Euroopa Parlament ja EL Nõukogu heaks kiitmas määruse muudatust, mis annaks Eestile ja teistele uutele liikmesriikidele õiguse riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi maksta ka tuleval aastal.
Kui riik tuleval aastal täiendavaid toetusi ei maksa, siis saavad Eesti põllumajandusettevõtted 2013. aastal kokku ca 27,6 miljonit eurot vähem toetusi kui tänavu. Toetuste vähenemine puudutab eriti valusalt just neid ettevõtteid, kes tegelevad aktiivselt põllumajandussaaduste tootmisega (piim, veise- ja lambaliha, teravili), samas kui tootmisest lahti seotud toetus isegi kasvab.
Peaministri sõnul ei ole riigieelarvest põllumajandustoetusteks raha leida just kerge ülesanne. Samas andis peaminister Ansip põllumeestele siiski lootust, öeldes, et toetuste nii suur vähenemine on samuti problemaatiline. Tõsisemad läbirääkimised 2013. aasta riigieelarve üle algavad augustis.
