Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonide juhid kohtusid 29. juunil Dublinis Iiri Põllumeeste Liidu presidendi John Bryani ja peasekretäri Pat Smithiga ning Iiri põllumajandusministeeriumi asekantsleri Aidan O`Driscolliga. Eestist osalesid kohtumistel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ning Brüsseli esindaja Ene Kärner. Visiidi eesmärgiks oli tutvustada iirlastele Balti riikide seisukohti seoses EL ühise põllumajanduspoliitika reformiga. Iirimaa on EL eesistuja 2013. aasta alguses, mil võidakse teha lõplikud otsused ühenduse 2014-2020 mitmeaastase eelarvekava ja ühise põllumajanduspoliitika reformi osas.
Kohtumise peamiseks eesmärgiks oli informeerida iirlasi Balti riikide olukorrast seoses ebavõrdsete põllumajandustoetustega, kuid viljakate kohtumiste käigus jäid sõelale ka mitmed teised ühised huvid, mida Iirimaa ja Balti riigid saavad koos Brüsselis kaitsta. Ühe võtmeteemana arutati aktiivsete tootjate toetamist uuel eelarveperioodil. Mõlemad pooled olid nõus, et ühe võimalusena toidutootjate paremaks eristamiseks passiivsetest maaomanikest on rohumaade majandamisele minimaalse loomkoormuse kehtestamine. Tõsiselt peaks arutama ka nö kaheosalise toetuse üle, mille kohaselt pelgalt maa hooldamise eest saaks vähem toetust. Oluliseks küsimuseks kujuneb ka toetusõiguste määramine. Iirlaste hinnangul kalduvad nad pigem toetama sellist varianti, mis toetusõiguslikku pindala oluliselt ei suurendaks.
Aidan O`Driscoll avaldas kohtumisel selget muret EL eelarvekava läbirääkimiste üle. Mitmed netomaksjad soovivad eelarvekava mahu ca 10% vähendamist, mis viiks läbirääkimised O`Driscolli hinnangul ummikusse. Saksamaa põllumajandusminister Ilse Aigner on O`Driscolli sõnal öelnud üsna selgesõnaliselt, et kui eelarve kärpimise tulemusel Saksamaa põllumajandustoetused vähenevad, siis toetuste ümberjagamisest liikmesriikide vahel ei saa juttugi olla. Ühise põllumajanduspoliitika sisulist reformi ei saa enne otsustada, kui eelarve pole paigas. O`Driscolli hinnangul jõutakse Küprose eesistumisel 2012. aasta teisel poolel kokku leppida ÜPP reformi vähemproblemaatilised osad, lõplikud otsused jäävad ilmselt Iirimaa eesistumise aega.
Iirimaa põllumajanduses mängib erilist rolli just loomakasvatus. 90% põllumaast on rohumaad ja vaid 10% kasvatatakse teravilja. Põhilisteks tootmisharudeks on veisekasvatus ja piimatoomine. Iirimaal on 18 000 piimatootjat, 1,1 miljonit piimalehma. Keskmine piimatoodang lehma kohta on 5500 kg. Iirimaa piimatoomine baseerub rohumaadel karjatamisel, mistõttu on piimatoomise omahind suhteliselt madal (22 eurosenti + põllumehe enda tööjõukulu). Piimaturu väljavaateid analüüsides tunnevad iirlased muret kvootide kaotamise üle 2015. aastal. Iiri Põllumeeste Liidu piimanduseksperdi Catherine Lascurettesi hinnangul on kvoodi kaotamise järel Holland ja Taani valmis piimatootmist oluliselt suurendama, mis võib põhjustada piimaturule märkimisväärset survet. Iirimaa enda piimatoodangu kiire suurendamine pole lähiajal tõenäoline.
Iirimaa põllumajandusminister kavatseb Eestit külastada septembris. Kohtumise eesmärgiks on Iirimaa EL eesistumise ettevalmistamine.
