Baltimaade põllumeeste suuremad esindusorganisatsioonid nõuavad tänases avalikus pöördumises Euroopa Ülemkogu, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste võrdset kohtlemist aastatel 2021-2027 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames makstavate otsetoetuste jagamisel.
Avalikus pöördumises Euroopa Ülemkogu presidendile Charles Michelile, Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ja Euroopa Parlamendi presidendile David Sassolile rõhutatakse taas, et Balti riikide põllumeeste otsetoetuste tase on alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal olnud kõige madalam terves ühenduses, ulatudes viimastel aastatel vaid 54-60 protsendini keskmisest. „See on pannud Baltimaade põllumehed väga ebavõrdsesse konkurentsi ülejäänud Euroopa Liidu põllumajandustootjatega. Samas, kui Baltimaade põllumehed peavad saama hakkama Euroopa Liidu kõige madalamate otsetoetustega, on meie tootmiskulud klimaatiliste olude tõttu ühed kõrgemad – Eestis 129%, Lätis 113% ja Leedus 112% liikmesriikide keskmisest,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.
Baltimaade põllumeeste avalik pöördumine on suunatud värskelt ametisse astunud Euroopa Liidu juhtidele enne 12. detsembril Brüsselis toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist. „Euroopa Liidus kestavad perioodi 2021-2027 eelarvekava läbirääkimised, mille käigus saab muuta Baltimaadele EL ühise põllumajanduspoliitika eelarvest makstavad hüvitised võrdsemaks teiste liikmesriikide põllumeestele makstavate toetustega,“ selgitas Roomet Sõrmus. „Ootame ülemkogul ka Eesti peaministrilt meie põllumeeste eest seismist, et suudaksime püsida konkurentis ülejäänud liikmesriikide tootjatega.“
Taustaks
- 7.-8. veebruaril 2013 toimunud Euroopa Ülemkogul otsustasid riigi- ja valitsusjuhid ühehäälselt, et hiljemalt 2020. aastaks peavad kõik liikmesriigid saavutama ÜPP raames makstavate otsetoetuste taseme vähemalt 196 €/ha kohta jooksevhindades. 2020. aastal on Eesti otsetoetuste tase arvutuslikult aga ca 175 €/ha, samas kui Euroopa Liidu keskmine toetus ulatub ca 260 €/ha.
- Eesti, Läti ja Leedu põllumehed on korraldanud Brüsselis 2018. ja 2013. aastal ühiseid meeleavaldusi, et protesteerida ebaõiglaste toetustasemete vastu. Baltimaade ebaõiglaselt madalate toetustasemete põhjuseks on asjaolu, et hüvitiste arvutamise aluseks on võetud Balti riikide taasiseseisvumise järgsed põllumajanduse mõõna-aastad, mil lisaks väikestele saakidele oli madalseisus ka põllumajanduslik maakasutus.
- Eesti põllumajandus- ja maamajandusettevõtteid ühendav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) korraldab 10. detsembril kell 11-13 Toompeal meeleavalduse, sest lisaks ebaõiglastele eurotoetustele on valitsuserakonnad vaatamata varasematele lubadustele vähendanud 2020. aasta riigieelarve eelnõus põllumajanduse siseriiklike hüvitiste summat üle kolme korra – 15,3 miljonilt 5 miljonile eurole. Põllumeeste avalikud aktsioonid on nendel nädalatel toimunud või toimumas ka teistes Balti riikides.
- Eesti põllumajandussektor peab võistlema väga ebavõrdses konkurentsis teiste EL riikide põllumeestega – meie otsetoetused on 2020. aastal vaid ca kaks kolmandikku Euroopa Liidu keskmisest. See pidurdab jätkuvalt Eesti põllumajandus- ja toidutootmise arengut, paneb löögi alla nii põllumajandussektori tuleviku kui ka töökohad maapiirkondades.
Lisainfo: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57, e-kiri: roomet.sormus@epkk.ee
