13. septembril kell 15 korraldavad Kaspar Järvala künniklubi, Kehtna vallavalitsus ja Ohtengati külaselts valla künnipäeva ja simmani, millega tähistakse poole sajandi möödumist võistlusest. Kehtna näidissovhoosis peeti 20. septembril 1964. aastal esimesed Rapla rajooni künnivõistlused. 2009. aasta septembris avati võistluspõllu läheduses kõigi aegade künnimeeste tunnustamiseks künnikivi.
Teadaolevalt oli see tol alal esimene ulatuslikum üritus Eestis ja tõenäoliselt ka kogu Nõukogude Liidus sõjajärgsel perioodil. Siinkohal on sobiv meenutada algatuse käiku, korraldajaid ja künnimehi nii, nagu see on kirjapandud tollastes ülevaadetes.
Võistlusel osales 29 künnimeest 21 majandist. Võistlused toimusid kolmes masinaklassis 1) Ratastraktorid “Belaruss” ja T40 rippadraga 2) roomiktraktorid DT-54, DT-54A, DT-55 ja T-74 haakeadraga (ilma haakijata) ja 3) DT-54A ja T-74 rippadraga.
Võistlejate tulemusi hinnati kolmes etapis: 1) traktori ja adra tehniline seisund (maksimaalselt 16 punkti), 2) töö kvaliteet (maksimaalselt 54 punkti) ja 3) tööjõudlus (iga normaalajast vähem või rohkem kulutatud minuti eest üks pluss- või miinuspunkt).
Võistlusjuhendi koostasid Eesti Maaviljeluse instituudi põllunduse osakonna töötajad Arnold Piho, Ervin Talpsepp, Jaan Reemann ja Lembit Kõrgas. See avaldati enne võistlust ajalehes “Ühistöö”.
Võistluste peakohtunik oli Rapla tootmisvalitsuse peaagronoom Ülo Rahula. Töö kvaliteeti hindasid vabariigi teeneline agronoom Heino Tõnissaar, põllumajandusteaduste kandidaadid Arnold Piho ja Ervin Talpsepp ning agronoomid Martin Pärdi ja Harri Porovardja. Võistlusi kommenteeris Kehtna näidissovhoosi peaagronoom Eerik Müts.
Esimeses masinaklassis tuli 13 võistleja hulgast esmeseks ainukesel T40 võistelnud Kustas Lund Tasuja kolhoosist. Teise ja kolmanda koha said Heino Saar Järvakandi ja Arno Radiin Lenini- nimelisest kolhoosist. Eripreemia päeva kvaliteetsema künni eest sai aga Ülo Lipp Kehtna näidissovhoosist, kes selles masinaklassis jäi võistlusjuhendis esinevate puuduste tõttu (tööjõudluse osas) neljandaks.
Teises masinaklassis (roomiktarktorid haakeadraga) tuli 9 võistleja hulgast võitjaks Anton Ainumäe Kuusiku katsebaasist. Teiseks jäi Oskar Puht Varbola sovhoosist ja kolmandaks Edgar Randmaa Hõreda sovhoosist. Ergutuspreemia anti Kalev Kurrole Kuusiku katsebaasist, kes töö kvaliteedi järgi oli teisel kohal, kuid keda ajanormi täitmisest saadud punktid jätsid neljandaks.
Kolmandas masinaklassis tuli seitsme võistleja hulgast ülekaalukalt võitjaks juba varem vabariigis tuntuks saanud Märjamaa sovhoosi traktorist Vallot Kristal. Teise ja kolmanda koha said vastavalt Vambola Soosaar Kehtna kolhoosist ja Juhan Hirvonen Kehtna näidissovhoosist. Ergutuspreemia anti selles masinaklassis Vello Sulule “Tee Kommunismile” kolhoosist, kes töö kvaliteedi järgi oli kolmas, kuid ajanormi täitmisel saadud punktide tõttu jäi neljandaks.
Huvi võistluste vastu oli suur, seda jälgima tulnud publikut võis hinnata ligi poolele tuhandele. Peale oma rajooni rahva olidvõistlusi tulnud jälgima ka arvukalt külalisi naaberrajoonidest. Nii võis seal kohata põllumehi Harju, Haapsalu, Paide, Viljandi, Jõgeva, Tartu, Pärnu ja isegi Võru tootmisvalitsuse piirkonnast.
Järgmisel 1965. aastal peeti rajooni künnivõistlused taas Kehtnas ning samal sügisel esimesed üleeestilised künnivõistlused Adavere näidissovhoosis.
Adaveres krooniti esimesteks Eesti künnimeistriteks ratastraktoritel Kustas Lund ja roomiktraktoritel Vallot Kristal. Võitjad sai tammepärjad, rändauhinnad “kuldader”, kuldkäekella, spordiühingu “Jõud” kuldmedali, põllumajandusministeeriumi aukirja ja ajalehe Rahva Hääl eriauhinna – transistoraadio – kõige parema künnikvaliteedi eest.
Kaspar Järvala künniklubi kutsub kõiki huvilisi 13. septembril kell 15 Kehtnas Viljandi maantee ääres asuva künnikivi juurde künnipäeva avamisele.
Heino Laiapea
agronoom
