Põllumeeste ja Keskkonnaameti juhtkonna tänasel kohtumisel tõdeti taaskord, et lahendused peituvad koostöös. Keskkonnaamet kutsus põllumehi üles aktiivselt ametiga suhtlema ja tagasisidet andma, mis aitab leida paremad lahendused tekkivatele probleemidele.
„Keskkonnakaitsega seotud küsimused on ajas muutunud üha olulisemaks ja kujunenud tähtsaks osaks põllumeeste argipäevast. Põllumajandus- ja toidutootmine mõjutab paratamatult keskkonda ja ümbritsev keskkond mõjutab omakorda põllumajandust. Koostöö Keskkonnaameti ja teiste ametiasutustega on põllumeestele väga oluline, et ennetada ja lahendada praktikas tekkivaid probleeme,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduse grupi esimees Tõnu Post.
Põllumeeste küsimused Keskkonnaametile katsid laia teemaderingi – kohtumisel väljendati muret seoses mitmesuguste andmete ja plaanide esitamisega kaasneva suure halduskoormusega, keskkonnatasude olulise tõusuga, keskkonna komplekslubade pikkade menetlustähtaegade ja menetlusnõuete ebaühtlusega, põllumajanduskile käitlemise probleemidega, looma- ja linnukahjude leevendamise ja ebapiisava kompenseerimisega ning veeseaduse rakendamise kitsaskohtadega.
Põllumehed tunnustasid Keskkonnaametit infosüsteemi KOTKAS arendamise eest, mida saab aja jooksul koostöös veelgi paremaks muuta. Keskkonnaamet on valmis infosüsteemi testimise gruppi kaasama ka põllumehi, kes on valmis panustama süsteemi parandamisse.
Võtmesõnaks on põllumeeste teadlikkuse kasv.
Põllumajanduskoda tegi ettepaneku, et Keskkonnaamet annaks laiemalt teada tüüpilistest vigadest erinevate taotluste esitamisel, nt sõnniku laotamisplaanide kooskõlastamisel ametiga. See annab võimaluse teiste vigadest õppida ja lõppkokkuvõttes kokku hoida ka Keskkonnaameti menetluskulusid. Keskkonnaamet väljendas valmisolekut osaleda põllumajandustootjate koolitustel ja infopäevadel.
Kohtumisel kerkis taaskord terava probleemina esile ka haneliste arvukuse kiire kasvu tõttu suurenenud kahjud. Põllumehed tundsid kahetsust, et kuigi seadusest tulenevalt on Keskkonnaametil õigus lubada kevadise heidutusjahi pidamist, siis amet pole olnud valmis seda tegema. Arusaadavalt tuleb heidutusjahi lubamisel lähtuda teadmuspõhisusest, kuid paraku on rändlindude poolt tekitatud kahjudega toimetulek jäänud praegu põllumeeste õlgadele.
Keskkonnaameti esindajad rõhutasid, et loomade ja lindude kahjudest tuleks kindlasti Keskkonnaametile teada anda, ka siis, kui ettevõttepõhine riigiabi piir on ületatud. Meetmete rakendamiseks on vajalik saada ette objektiivne pilt kahjude tegelikust ulatusest.
Lisainfo: Roomet Sõrmus, EPKK juhatuse esimees, tel 52 058 57, roomet.sormus@epkk.ee
Foto: Shutterstock
