Põllumajandus

2018. aasta detsembris oli maakatastris registreeritud 1,05 miljonit hektarit haritavat maad ja 0,24 miljonit hektarit looduslikku rohumaad.

Viimase viie aastaga on haritava maa pindala suurenenud rohkem kui 15 000 ha võrra ning loodusliku rohumaa pindala vähenenud 47 000 ha võrra. Põllukultuuride kasvupind kokku oli 2018. aastal 668 938 ha, mis on eelmise aastaga võrreldes 3835 ha võrra suurem.

Statistikaameti andmetel oli 2018. aastal põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus kokku 859 mln eurot, sellest 404 mln eurot (47%) moodustas loomakasvatustoodang ja 352 mln eurot (41%) taimekasvatustoodang. Ülejäänud osa põllumajandusliku toodangu väärtusest ehk 12% moodustasid põllumajanduslikud teenused.

Loomakasvatustoodangust moodustab 58% piimatoodang, mille väärtus vähenes aastaga 6%.

2018. aastal kasvasid võrreldes aasta varasemaga kulud põllumajandussisenditele, eelkõige väetistele (29%), taimekaitsele (17%), töötasule (12%) ja energiale (0,2%). Kulud väetistele ja taimekaitsele olid samas väiksemad kui ülemöödunud ehk 2016. aastal. Võrreldes 2017. aastaga vähenes põllumajandussektori ettevõtjatulu kolmandikuni ehk 42 miljoni euroni.

Mahepõllumajandus

Eesti põllumajanduslikku maakasutust iseloomustab mahepõllumajanduse suur osatähtsus. Eestis oli 2018. aastal 207 000 hektarit ehk 21% kogu põllumajandusmaast mahe. Sellest 83% ehk 172 000 hektarit on juba täielikult mahepõllumajanduslikul tootmisel. Võrreldes eelmise aastaga suurenes mahepõllumajandusmaa 10 086 ha ehk 5%. Lisaks oli kontrollitud mahetunnustusega looduslikke korjealasid 174 034 ha.

2018. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 108 ha mahepõllumajandusmaad. Maheettevõtete arvu poolest oli esikohal Võrumaa, mahemaa pindala poolest aga Pärnumaa. Kõige suurem oli mahepõllumajandusmaa osakaal Hiiumaal, kus see moodustas ligi poole kogu põllumajandusmaast.

Allikas: www.agri.ee

 

VAATA UUDISEID >>

 

Foto: Shutterstock