Euroopa Komisjon avaldas 19. mail 2026 Euroopa Liidu väetiste tegevuskava1. Põllumehed nii Eestis kui kogu Euroopas lootsid, et kava pakub kiiret leevendust väetiseturu sügavale kriisile, kuid seda ei juhtunud. Väetiseid süsiniku piirimaksust (CBAM) ei vabastata.
Miks on olukord kriitiline?
Eesti põllumajandustootjate jaoks on väetiseturul tekkinud väga pingeline olukord. Lämmastikväetiste hinnad on võrreldes 2025. aasta oktoobriga tõusnud ligikaudu 30–50%. Kui sügisel maksis ammooniumnitraat (AN) umbes 325–340 €/t, siis praegu üle 540 €/t. Lisaks hinnale on probleemiks ka väetiste füüsiline kättesaadavus.
2026. aasta aprillis tõusid ELi lämmastikväetiste keskmised hinnad veel ligi 40% võrreldes veebruariga ja on praegu umbes 70% kõrgemad kui 2024. aasta keskmine. 2025. aasta neljandas kvartalis olid ELi väetisekulud 62% kõrgemad kui 2020. aastal, st enne eelmist hinnatippu. Lisaks lämmastikväetistele on kallinenud ka kompleksväetised (NPK) ja fosforväetised (MAP, DAP, TSP).
Eesti teraviljatootmises moodustab väetisekulu ligikaudu 20% omahinnast. Samal ajal on teravilja müügihinnad püsinud stabiilselt madalad. Praeguste hinnatasemete juures on kevadkülvide tasuvus küsitav, eriti suviteraviljade puhul. Olukorda raskendab see, et eelmisel sügisel jäid talivilja külvid ilmastiku tõttu oodatust hilisemaks ja osa kavandatud külvipinnast jäi tegemata, mistõttu on suviviljade osakaal tänavu tavapärasest suurem.
Kriisi taga on kaks peamist tegurit: Lähis-Ida konflikt ja CBAMi rakendumine ELis. Pärsia lahe piirkond annab 20–30% maailma väetiseekspordist, eelkõige ammoniaagi, uurea ja väävli osas. Konflikti järel langes tankeriliiklus Hormuzi väinas üle 90% ning häiritud on hinnanguliselt 3–4 miljonit tonni väetisekaubavoogusid kuus. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni hinnangul võivad globaalsed väetisehinnad jääda 2026. aasta esimesel poolaastal kriisi jätkudes keskmiselt 15–20% kõrgemaks. Katari Ras Laffani gaasi töötlemise jaamas on rivist väljas 17% võimsusest, mis moodustab 3% maailma gaasitoodangust. Selle parandamine võtab 3–5 aastat. See tähendab, et kõrge gaasihind võib püsida ka pärast kriisi lõppu.
CBAMi rakendumine ELis on toonud turule ebakindlust ja survestab hindu juba enne, kui reaalsed maksukohustused 2027. aastal jõustuvad. 2026. aasta jaanuaris oli lämmastikväetiste impordimaht ELi 80% väiksem kui varasematel aastatel. Lisaks on Venemaa ja Hiina piiranud väetiste eksporti, eelistades siseturgu. Osa Aasia väetisetehaseid on suletud või töötab alavõimsusel.
Sajad põllumehed kogunesid Strasbourgi
Sama päeva hommikul, vaid tunde enne tegevuskava esitlemist, kogunesid sajad põllumehed üle Euroopa Strasbourgis Euroopa Parlamendi ette, et juhtida tähelepanu väetisekriisile. Sümboolse meeleavalduse korraldas Euroopa põllumajandustootjate katuseorganisatsioon Copa-Cogeca, kelle liige ka EPKK on.
Aktsiooni läbiv sõnum oli: „Tänane väetisekriis põllumeeste jaoks on homne toidukriis tarbijate jaoks.” Põllumeeste hinnangul on sektor põrkunud väetisemüüri vastu, samal ajal kui Komisjon jälgib olukorda ja kõhkleb. Põhinõudmised, mis aktsioonil välja toodi, olid CBAMi kohene peatamine, kõikide väetiste impordi tollimaksude peatamine (välja arvatud Venemaa ja Valgevene), nitraadidirektiivi nõuete leevendamine järgmiseks külvihooajaks ning likviidsustoetus põllumeestele.
Mida Komisjon välja pakub?
Avaldatud väetiste tegevuskava jaguneb lühi- ja keskpika perspektiivi meetmeteks. Põllumajandustootjate jaoks on kõige suuremat pettumust valmistav sõnum, et väetisi süsiniku piirimaksu (CBAM) alt välja ei võeta. Sektorile kehtib siiski erand: kogu üleminekuperioodi vältel kohaldatakse väetiste CBAMi vaikeväärtustele ühtset 1% juurdehindlust, samal ajal kui teiste CBAM-toodete juurdehindlus on 10% (2026), 20% (2027) ja 30% (2028). Vaikeväärtused vaadatakse üle hiljemalt 2027. aasta detsembris.
Lühiajalised meetmed
- ÜPP kriisireservi suurendamine. Komisjon teeb ettepaneku ÜPP kriisireservi erakorraliselt suurendada. Volinik Christophe Hansen lubas Strasbourgis ÜPP kriisireservi (~200 mln €) vähemalt kahekordistada. Lõplik summa sõltub Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide otsusest. See jääb selgelt alla volinik Hanseni varasema nõudmise (800 mln €) ja tegelikust mõjust, mis ulatub miljarditesse eurodesse.
- Tollimaksude ajutine peatamine. Komisjon esitas 20. veebruaril 2026 ettepaneku peatada üheks aastaks tollimaksud ammoniaagi, uurea ja teatud lämmastikväetiste impordile (välja arvatud Venemaalt ja Valgevenest). Hinnanguline kokkuhoid kogu ELis on 60 mln €. Meede jõustub pärast nõukogu heakskiitu.
- Ajutine riigiabi raamistik (avaldati 29. aprillil 2026) annab liikmesriikidele võimaluse toetada Lähis-Ida kriisist mõjutatud põllumajandustootjaid oma riigieelarvest. Risk on see, et suuremad ja jõukamad liikmesriigid saavad toetada rohkem kui Eesti taolised idapoolsed riigid, kelle eelarve on kaitsekulude tõttu niigi pinge all. See võib moonutada konkurentsi ühisturul.
- ÜPP strateegiakavade kohandamine. Liikmesriigid saavad olemasoleva ÜPP eelarve raames luua likviidsustoetuse meetme, muuta ettemaksed paindlikumaks, kujundada ökokavasid tõhusamaks väetamiseks ning suurendada investeeringutoetusi täppisväetamisele ja toitainete taaskasutusele. Tegemist ei ole lisarahaga, vaid olemasoleva ÜPP eelarve ümberjaotamisega.
- Väetiste väärtusahela partnerlus on vabatahtlik dialoogiplatvorm tootjate, põllumeeste ja liikmesriikide vahel. Struktuurseid turuprobleeme see ei lahenda.
- IMERA (Internal Market Emergency and Resilience Act) aktiveerimise võimalus. Sisemise turu hädaolukorra ja vastupidavuse määrus (2024/2747) hakkab kehtima 29. mail 2026. Komisjon võib taotleda nõukogult väetiste määratlemist kriisikaupadena, mis võimaldaks kohustuslikku tarneseiret, ühishankeid, prioriteetseid tarnetellimusi ja kiirendatud loamenetlusi.
- Digestaadi nõuete leevendamine. Komisjon kavandab ajutist võimalust katsetada nitraaditundlike alade reeglite leevendamist, et digestaati saaks kasutada mineraalväetiste asendajana. See on ettevalmistus RENURE laiendamiseks digestaadile keskpikas perspektiivis.
Keskpika perspektiivi meetmed
- ETSi reform 2026. aasta juuliks. Komisjon esitab ettepaneku ETSi muutmiseks. Tasuta kvootide muudatused tulevad alles pärast 2030. aastat. Tööstustele antav paindlikkus on tingimuslik: see peab edendama dekarboniseeritud tootmist, toetama bioväetiste ja ringluspõhiste väetiste tootmist ning tagama, et ELis toodetud väetised oleksid põllumeestele kättesaadavad ja taskukohased.
- ETSi tulude kasutamine. Komisjon plaanib toetada liikmesriike, kes soovivad suunata ETSi tulu väetisetootmise dekarboniseerimisse. Veel ei ole selge, kas ka põllumehed saavad ETSi tulusid kasutada bioväetistelaotustehnika, täppisväetamise andurite ja muude vajalike seadmete soetamiseks.
- Tarneahelate mitmekesistamine. Koostöö kolmandate riikidega ammoniaagi ja uurea tarnete tagamiseks (näiteks Namiibia, Paraguay, Ukraina).
- Ladustamine. Komisjon hindab võtmeväetiste hooajalise või miinimumvaru loomise võimalusi, sealhulgas riikide ühishankeid.
- RENURE laiendamine digestaadile võimaldaks digestaati nitraaditundlikel aladel kasutada üle sõnnikule kehtiva 170 kg N/ha aastas piirangu.
- Nitraadidirektiivi paindlikumaks muutmine. Komisjon hindab võimalusi viia sõnnikulaotamise ja väetamise kuupäevad vastavusse liikmesriigi vajadustega, vähendada väiketalude andmeesitamise koormust ning kohandada väetamiskava ja toitainete bilansi nõudeid väikeste tootjate jaoks proportsionaalsemaks.
- Bioväetiste turu loomine (Biotech Act II). Komisjon kavandab segamiskohustust ja märgistusskeeme, et kindlustada bioväetistele ELis stabiilne nõudlus.
- Ühtne ELi mineraalväetiste turg. Komisjon plaanib kaotada riiklikud paralleelsüsteemid ja kehtestada kõigile ELis müüdavatele mineraalväetistele ühtse korra.
- Kaadmiumi piirväärtuste alandamine fosforväetistes. Praegune piir on 60 mg Cd/kg P₂O₅. Komisjon hindab piiri alandamise võimalusi.
- CRCF (süsinikupõllundus). Komisjon kavatseb laiendada süsinikuturu metoodikat väetiste kasutamisele ning hakata põllumehi tasustama tõhusama lämmastikukasutuse ning bio- ja madala süsinikuga väetiste kasutamise eest. Süsteemi nõrkus on selle administratiivne keerukus, mistõttu väiketootjad seda tõenäoliselt kasutama ei hakka.
Läbipaistvus ja turuseire
- ELi väetiseturu vaatluskeskuse tugevdamine. Süsteemsem andmekogumine (sh varude info) ja uus roll varase hoiatuse süsteemis.
- Konkurentsiõiguse järelevalve. Komisjon lubab jätkata turuseiret, kuid sektori hinnangul jäädakse pigem passiivseks. Copa-Cogeca nõuab aktiivset uurimist väetisetööstuse koondumise (Yara, K+S, OCP Group, EuroChem) ning võimalike kartellide ja pakettmüügi praktikate kohta.
- CBAMi ja ETSi kulude ülekandumise hindamine. Komisjon hindab, kuidas need kulud kanduvad üle väetise- ja toiduhindadesse.
Sektori kriitika
Euroopa põllumeeste jaoks valmistab tegevuskava pettumust, kuna see ei sisalda ühtegi vahetut meedet, mis annaks põllumeestele Lähis-Ida kriisi tingimustes lühiajalist majanduslikku leevendust, samuti puuduvad kindlad ja ambitsioonikad meetmed keskpikas ja pikemas perspektiivis. Lähikuudel jäävad väetisehinnad kõrgeks ning põllumajanduskriis võib kiiresti muutuda toiduinflatsiooniks Euroopa tarbijatele ja globaalseks toidukriisiks. Mitu aastat kahjumis tegutsenud ja madalate teraviljahindadega silmitsi seisnud ELi teraviljakasvatajate rahavoog sellise ulatusega šokki üle ei ela.
Kava on põllumeeste ja tööstuse vahel tasakaalust väljas, kuna lõplikus dokumendis ei pakuta põllumeestele CBAMi mõju otseseks leevendamiseks konkreetseid meetmeid, vaid räägitakse üksnes ETSi kaudu loodavast rahastusmehhanismist madala süsinikuga väetiste tootmiseks, mis toetab eelkõige väetisetootjaid. Pakutavad lühiajalised leevendused tuginevad juba olemasolevatele ÜPP fondidele ja jätavad otsustamise liikmesriikidele, mistõttu puudub koordineeritud üleeuroopaline vastus.
Mis saab edasi?
Tegevuskava sisaldab mitut konkreetset tähtaega. ETSi reformi ettepanek peaks valmima 2026. aasta juuliks. Mineraalväetiste tollimaksude peatamise ettepanek ootab nõukogu heakskiitu. ÜPP kriisireservi suurendamise täpsed summad sõltuvad ELi eelarvemenetlusest. CBAMi vaikeväärtused vaadatakse üle hiljemalt 2027. aasta detsembris. Selleks et tegevuskavast ei saaks pikalt vinduv dokument, peab Eesti valitsus võtma ELi nõukogus selge seisukoha toetada tollimaksude peatamist, väetiste CBAMi alt välja arvamist, taotleda CBAMi mõju täiendavat leevendamist ja nõuda ELi-tasandi lisarahastust. Sügiskülvide periood on järgmine kriitiline ajaaken. Kui sisenditurg selleks ajaks ei stabiliseeru, kandub praegune surve edasi ka 2027. aasta tootmistsüklisse.
