Valitsuskabinet toetas 30. jaanuaril EPKK varasemat seisukohta ja otsustas, et eriotstarbelise ehk nn sinise diislikütuse väärkasutamise vähendamiseks on vaja piirata ostjate ringi ostuõigusega isikute registri loomise abil. Kuigi eriotstarbelist diislikütust võib kasutada põllumajanduses ja kalanduses, siis tegelikkuses kasutatakse sinist diislikütust ka muudel tegevusaladel, kus aktsiisisoodustust ette nähtud ei ole.
Maaeluministeerium tegi valitsuskabinetile ettepaneku väärkasutuse vähendamiseks piirata ostjate ringi. Selleks on kavas luua õigustatud isikute register, kust kütusemüüjad saavad ostuhetkel kontrollida, kas isikul on õigus eriotstarbelist diislikütust osta. Lisaks kaasneb muudatustega halduskoormuse vähenemine ning maksu- ja menetluskulude kokkuhoid.
Maaeluminister Arvo Alleri sõnul aitaks muudatus väärkasutust ennetada, sest tagantjärele on raske kontrollida ja tõendada, kas kütust kasutati sihipäraselt. Uue skeemi korral säiliks ka tulevikus põllumehe jaoks aktsiisisoodustuse saamine ostuhetkel. „Oleme kavandatavatest muudatustest rääkinud nii põllumajandussektori kui ka kütusemüüjate esindajatega. Põllumeestele saan öelda, et kütuselimiite uues skeemis ei kehtestata,“ lausus Arvo Aller. Sarnaselt praegusele jätkub kütuse värvimine, et oleks võimalik tuvastada väärkasutamist.
Eriotstarbelisele diislikütusele kehtib soodsam aktsiisimäär ‒ kui diislikütuse tavaaktsiisimäär on 493 eurot 1000 liitri kohta, siis eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on 133 eurot 1000 liitri kohta. Seega on aktsiisisoodustus 1000 liitri kohta 360 eurot (1 liitri kohta 36 senti). Väärkasutuse riskiga isikutele müüdi 2018 hinnanguliselt kokku ligi 13,2 miljonit liitrit kütust, mis teeb väärkasutuse riskiga isikute aktsiisisoodustuse rahaliseks mahuks 4,7 miljonit eurot.
Põllumajanduskoda tunnustab maaeluminister Arvo Allerit ja valitsust, et pikk arutelu erimärgistatud kütuse kasutamise osas on jõudnud mõistliku lahenduseni.
“Sinise kütuse väärkasutusele väljaspool põllumajandust ja kalandust tuleb piir panna, kuid põllumeestel peab säilima tootmiseks vajalikus koguses juurdepääs soodusmääraga kütusele. Praegune lahendus on selle põhimõttega kooskõlas,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Sõrmuse sõnul on kütuse aktsiisi tase oluline näitaja, mis mõjutab meie põllumajanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet. “Eestis rakendatav soodusmäär on siiski kuus korda kõrgem kui Euroopa Liidus kehtiv miinimumnõue, mistõttu peaks sinise kütuse väärkasutuse vähendamise kaudu kokkuhoitud vahendeid kasutama eriotstarbelise kütuse aktsiisimäära langetamiseks,” rõhutas ta.
