Valitsus peab leidma lahenduse vähenevate põllumajandustoetuste kompenseerimiseks

8. mail hääletab Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaeluarengu komitee muudatusettepanekute üle, mis puudutavad põllumajanduse otsetoetuste üleminekumeetmeid 2013. aastal (nõukogu määruse nr 73/2009 muutmine). Eesti põllumeeste jaoks on selle määruse muutmine kriitilise tähtsusega, kuna see annaks õiguse riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi maksta ka tuleval aastal.

Vastavalt Euroopa Liiduga liitumise lepingule võib Eesti (ja teised uued liikmesriigid) riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi (nn top up maksed) maksta kuni 2012. aastani. Alates 2004. aastast kehtib meie põllumajandustoetustele üleminekuaeg ja põllumajandustoetused jõuavad 2013. aastaks arvestusliku maksimumtasemeni. Täiendavad otsetoetused olid seniks mõeldud maksimumtasemest madalamate toetuste osaliseks kompenseerimiseks.

Mõnevõrra ebameeldiva üllatusena tähendab liitumislepingus kokkulepitu Eesti põllumajandustootjatele, et nende toetused on 2013. aastal erinevatest arvestusmeetoditest tulenevalt umbes 20% madalamad kui 2012. aastal. Eesti põllumajandusettevõtted saavad tuleval aastal kokku umbes 30 miljonit eurot vähem toetusi. Toetuste vähenemine puudutab eriti valusalt just neid ettevõtteid, kes tegelevad aktiivselt põllumajandussaaduste tootmisega (piim, veise- ja lambaliha, teravili), samas kui nn euroheina niitjate (maaomanikud, kes saavad toetust maa niitmise eest) toetus tuleval aastal isegi suureneb.
Tekkinud olukorra selgitamiseks tõstatasid Eesti ja Läti põllumajandusorganisatsioonide juhid möödunud nädalal antud küsimuse Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsiooni Copa-Cogeca üldkoosolekul ning kohtusid sellel nädalal Euroopa Parlamendi põllumajanduskomitee liikmete Mariya Nedelcheva (Bulgaaria, otsetoetuste üleminekumääruse variraportöör) ja Michel Dantiniga (Prantsusmaa).
Nii Nedelcheva kui Dantin avaldasid kohtumistel mõistmist Eesti ja Läti tõstatatud probleemi osas ning mõlemad kinnitasid, et nad toetavad üleminekumääruse sellist muutmist, mis lubaks ka tuleval aastal liikmesriikide eelarvest maksta täiendavaid otsetoetusi.
Copa-Cogeca saatis Eesti ja Läti palvel 20. aprillil kirja Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadi juhile José Manuel Silva Rodriguezele. Copa-Cogeca peasekretär Pekka Pesonen väljendab kirjas tõsist muret otsetoetuste vähenemise üle mitmetes liikmesriikides ning palub leida võimalusi, et uued liikmesriigid saaksid täiendavaid otsetoetusi maksta ka 2013. aastal.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub vabariigi valitsust üles astuma aktiivseid samme, et leida võimalusi põllumajandussektori stabiilse arengu kindlustamiseks 2013. aastal. Isegi kui õiguslikku alust täiendavate otsetoetuste maksmiseks ei suudeta luua, siis põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiisi langetamine EL lubatud miinimummäärani oleks samuti üheks tõsiseks võimaluseks põllumajandustootjate olukorra leevendamiseks. Täna kehtib Eesti põllumajanduskütusele ELis lubatust üle viie korra kõrgem aktsiisimäär, mis tekitab põllumajandussektorile aastas ca 10 miljonit eurot lisakulusid.
Lisainfo: Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja, tel 600 9349
Eelmine luguEesti soovib oluliselt suurendada piimatootmist ja piimatoodete eksporti
Järgmine luguEesti lehmade piimatoodang on kümne aastaga tõusnud kolmandiku võrra