Täna toimus Jänedal suur arutelupäev Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku teemadel. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul vajame tugevat ja hästi rahastatud Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliikat, mis oleks senisest oluliselt lihtsamate reeglitega ja õiglasem, soodustaks keskkonnahoidlikku ja ressursitõhusat tootmist ning pakuks põllumajandustootjatele suuremat stabiilsust.
Põllumajandusorganisatsioonide (ETKL, EPKK, EPK) nimel tegi seminaril ettekande Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kalle Liebert.
EPKK jaoks on prioriteetseteks teemadeks ÜPP aruteludes:
- Õiglased ja võrdsed konkurentsitingimused kõikide liikmesriikide tootjatele;
- Rohestamine, keskkonnahoid ja täppisviljelus;
- Lihtsustamine;
- Riskijuhtimine ja turgude stabiilsus;
- Vähemsoodsate alade rahastamine;
- Põlvkondade vahetus põllumajanduses;
- ÜPP tugev eelarve, nii esimese kui teise samba toetamine;
- Tasakaalukas lähenemine toetuste piiramisele;
- Ühtsed reeglid ÜPP rahastamisel ja rakendamisel;
- Piiratud mahus seotud toetused, eelkõige loomakasvatusele;
- Toiduainete tarneahela hea toimimine ja ühistegevuse toetamine;
- Uued turud ja promotsioon;
- Imporditud toiduainete standardid.
Otsetoetused on olulised!
ÜPP tuleviku aruteludes tuleks silmas pidada ÜPP üldisi eesmärke, mis on sätestatud EL aluslepingutes. Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgiks on tootlikkuse kasv, põllumeeste õiglane elatustase, turgude stabiliseerimine, toidu kättesaadavus ja mõistlikud tarbijahinnad. ÜPP peab tagama põllumajandustootjatele rahuldava elatustaseme, seega on eelkõige vaja meetmeid, mis mõjutavad põllumeeste sissetulekut. FADN andmed kinnitavad, et ilma toetusteta enamus traditsioonilisi põllumajandusharusid toime ei tuleks. Statistikaameti andmetest selgub, et taime- ja loomakasvatuses on töötajate keskmine sissetulek tunduvalt madalam kui kõikide tegevusalade keskmine.
Vajame võrdseid konkurentsitingimusi EL ühisturul!
Kuigi toetused on lahti seotud, siis põhimõtteliselt põhineb suur osa ÜPP-st jätkuvalt ajaloolistel referentstasemetel. Eesti ja teiste Balti riikide põllumajandustootjate otsetoetused jäävad ka selle perioodi lõpul tunduvalt madalamaks EL keskmisest. Isegi kui vaadata esimese ja teise samba toetusi koos, siis ka selle näitaja poolest oleme EL keskmisest väiksemate toetustega. Kindlasti pole õige arvestada toetuste suhet toodangu mahtu, sest erinevate liikmesriikide tootmise intensiivsus on väga erinev, nt kuulub Eesti liikmesriikide hulka, kus mahepõllumajandusliku põllumajandusmaa osakaal on üks suuremaid, samuti oleme Natura toetuste suurimaid maksjaid EL-s jne.
Lihtsustamine ja keskkonnahoid
Rohestamise tulemusel on ÜPP muutunud põllumeeste jaoks palju keerulisemaks ja bürokraatlikumaks. Lihtsustamiseks ja keskkonnakasu suurendamiseks tuleks liikmesriikidele anda suurem paindlikkus rohestamise rakendamisel või võimalus rohestamise asemel rakendada (mitmeaastaseid) põllumajandus-keskkonna programme. Rohestamise rakendamisel tuleks veelgi enam arvestada liikmesriikide kohalike keskkonnatingimustega. Metsasuse erisuse säte tuleks üle vaadata – metsa hulka tuleks arvata ka sood, rabad ja muud puudega kaetud alad (FAO definitsiooni järgi „other wooded land“). Püsirohumaade säilitamise kohustuse rakendamisel tuleb anda ettevõtetele suurem paindlikkus, võimalus säilitada turule orienteeritus ja reageerida turumuutustele. Rohestamise keskkonnakasu on palju kritiseeritud, kuid liblikõieliste (sh kaunviljade) pinna kasv on suur väärtus muldade ja kohaliku proteiinsööda tootmise seisukohalt.
Kõikuvad turud ja riskijuhtimine
Hindade volatiilsusel, kliimamuutustel ja poliitiliste otsustel on tõsised tagajärjed põllumajandusettevõtete sissetulekutele. Need põhjustavad üha suuremat ebakindlust. Seega vajame paremaid riskijuhtimise meetmeid. Riskijuhtimise meetmed peaksid olema paindlikud ja kiiresti rakendatavad. Balti riikide põllumajandusorganisatsioonide ühisseisukohtades pakutakse välja riskijuhtimise fondi loomine, millest kaetakse turukõikumiste, loodusõnetuste ja poliitiliste otsuste tagajärjel tekkivad tootjate kahjud. Fondi kaudu saaks toetada kõige enam kannatanud riikide või sektorite tootjaid. Luua tuleks võimalus turukorralduse meetmete raames turvavõrgustiku rakendamiseks regionaalsel tasemel.
