Euroopa Komisjon valmistab ette teatist, mis käsitleb ELi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uuendamist pärast 2020. aastat. Teatis soovitakse avalikustada 29. novembril. Praegu on põllumajandusvolinik Phil Hogan saatnud oma ettepanekud komisjoni sees arvamuse avaldamiseks ja ettepankute tegemiseks. Komisjonist lekkinud teatise mustand annab aimu, millised on Hogani ettepanekud ÜPP tuleviku kujundamiseks. Teatise avaldamisele järgneb selle mõjuhinnang järgmisel kevadel ja õigusaktide eelnõud soovitakse lauale panna järgmise aasta teises pooles pärast seda, kui on avaldatud ELi mitmeaastase eelarveraamistiku ettepanekud, mida oodatakse maikuus.
Teatise eelnõu üheks keskseks ettepanekuks on pöörata tulevikus suuremat tähelepanu tulemuste saavutamisele, samuti vaadata üle otsetoetuste nn rohestamise süsteem. Dokumendis ei toetata ideed rakendada ÜPP esimese samba otsetoetuste liikmesriikide poolset kaasfinantseerimist, eriti kui see peaks olema liikmesriikidele vabatahtlik, sest see ohustaks põllumajandussaaduste ja toiduainete ühisturu toimimist.
Suuremate toetuste piiramine
Volinik soovib juurutada otsetoetuste ettevõttepõhised maksimumtasemed (nn capping). Selle põhjuseks on üha suurem surve ühenduse eelarvele ja kriitika, mille kohaselt on ÜPP osakaal ELi eelarves liiga suur. Komisjoni hinnangul tuleks toetusi jaotada tasakaalukamalt, sest otsetoetused täidavad paremini oma eesmärki, kui nende maksmist lihtsustatakse ja suunatakse paremini. Väljapakutud võimaluste hulgas on ettepanek, et toetuste piiramine ettevõtte kohta peaks olema liikmesriikidele kohustuslik ning maksimaalne otsetoetuste tase ettevõtte kohta võiks olla vahemikus 60 000 kuni 100 000 eurot. Seejuures tuleks siiski arvestada tööjõukulusid, et vältida toetuste piiramise negatiivset mõju töökohtadele. Dokumendi eelnõus tehakse ühtlasi ettepanek suurendada väiksemate talude toetusi, mida saaks teha nn ümberjaotava makse kaudu. Seejuures peaks keskenduma nendele taludele, kelle puhul sõltub eluks vajalik sissetulek põllumajandusest. Sarnaseid ideid leiab ka 28. juunil avaldatud dokumendist, mis käsitleb ELi finantsvahendite tulevikku.
Otsetoetuste ühtlustamine
Dokumendis märgitakse, et ÜPP raames peaks jätkama liikmesriikide keskmiste toetustasemete erinevuste vähendamisega, mis panustaks ida ja lääne vahelise lõhe kahandamisse. Kõikidel põllumeestel on samad väljakutsed, kuigi silmas tuleks pidada ka ELi erinevate liikmesriikide suurt erinevust tööjõu ja maa hindades, aga ka agronoomilistes tingimustes.
Rohestamise uus arhitektuur
Muuta tuleks põllumajanduse senist keskkonnanõuete arhitektuuri (nõuetele vastavus, otsetoetuste rohestamine, vabatahtlikud põllumajanduskeskkonna meetmed, kliimameetmed). Erinevad elemendid tuleks integreerida rohkem suunatud, paindlikumasse ja ühtsemasse vormi. Sissetulekutoetuste maksmine põllumeestele tuleks siduda nende poolt rakendatavate keskkonna- ja kliimameetmetega, millest peaks saama baas ambitsioonikamatele vabatahtlikele praktikatele. Uued toetuste saamise tingimused põhineksid piiratud hulgal keskkonna- ja kliimatingimustel, mille peaksid täpsemalt sätestama liikmesriigid, kes peaksid tagama, et seejuures saavutatakse kokkulepitud eesmärgid. Komisjon sooviks samuti näha, et põllumehed ja teised huvigrupid rakendaksid keskkonnaeesmärkide saavutamisel ühiseid lähenemisi.
Lihtsustatud tulemuste saavutamine
Dokumendi eelnõus pakutakse välja, et tulevikus võiks ÜPP olla lihtsam ja vähemate ettekirjutustega tulemuste saavutamise süsteem, milles liikmesriikidel oleks suurem vastutus ja võimalus otsustada, kuidas nad saavutavad ELi tasemel kokku lepitud laiemad eesmärgid. Eelnõu kohaselt võiksid liikmesriigid saada võimaluse täpsemalt kujundada ÜPP meetmete sisu, et seeläbi maksimeerida nende panus ELi eesmärkide saavutamisse. Samuti saaksid liikmesriigid suurema õiguse määratleda nõuded ja nende kontrollimise raamistik (sh kontrollide läbiviimine ja sanktsioonid). Liikmesriigid vastutaksid ka tulemuste raporteerimise ja finantsvahendite kasutamise eest.
Komisjon kinnitaks liikmesriikide nn ÜPP strateegilised kavad. Uus mudel võimaldaks liikmesriikidel koostada kohustuslike ja vabatahtlike meetmete segu I ja II samba raames, et täita keskkonna- ja kliimaeesmärgid ÜPP strateegilise kava osana. Suurem subsidiaarsus kõrvaldab senise lähenemisviisi “üks suurus sobib kõigile” ja tagab selge seose tegevuste ning keskkonna vahel.
Tulevane süsteem peaks seega olema rohkem tulemustele suunatud, suurendama subsidiaarsuse põhimõtet ja andma liikmesriikidele suurema rolli ÜPP skeemide rakendamisel, realistlike eesmärkide saavutamisel ning abisaajate jaoks ELi halduskoormuse vähendamisel. Halduskoormuse vähendamiseks pakuvad seejuures suuri võimalusi kaasaegsed tehnoloogiad, seda eriti kontrollide osas.
Riskijuhtimine: ava- ja erasektori tööriistad
Komisjon kavatseb lähiajal luua alalise ELi tasandi platvormi riskijuhtimise valdkonnas, pakkudes põllumajandustootjatele, riigiasutustele ja sidusrühmadele foorumit, et vahetada kogemusi ja parimaid praktikaid, eesmärgiga parandada praeguste tööriistade rakendamist ja teavitada tulevastest poliitilistest arengutest. Põllumajandustootjate üldist teadlikkust riskijuhtimise vahenditest ja eelkõige põllumajanduskindlustusest võiks parandada, pöörates suuremat tähelepanu väljaõppele (maaelu arengukavade raames) ja teadmiste edasiandmisele. Seejuures tuleks kaasata nõuandeteenistust. Vaja on terviklikku ja ühtset lähenemist riskijuhtimisele, mis ühendaks omavahel üksteist täiendavad ELi tasandi meetmed, liikmesriikide strateegiad ja erasektori instrumendid. See võimaldaks rätsepalahendusi põllumeeste eri tüüpi piirkondlikele ja valdkondlikele vajadustele. Uurida tuleks ka teisi uusi võimalusi, näiteks finantsinstrumente (erakapitali kaasamine), toetusi ühisfondide edasikindlustamiseks või stiimuleid kriisideks valmistusel säästmise soodustamiseks.
Järelkasvu soodustamine
Sektori järelkasvu soodustamine peaks tulevikus muutuma prioriteediks, sest üle 30% põllumeestest on vanemad kui 65 eluaastat. Liikmesriikidel on põlvkondade vahetuse soodustamiseks parimad võimalused, kasutades selleks oma volitusi maaga seotud küsimuste reguleerimisel, maksustamisel, pärimisseaduste kujundamisel või ruumilisel planeerimisel. Kuid uuendatud ÜPP peaks andma liikmesriikidele paindlikkuse töötada välja spetsiaalselt kohandatud skeemid, mis vastaksid noorte põllumajandustootjate konkreetsetele vajadustele, sh oskuste arendamine, teadmised, innovatsioon, ettevõtluse arendamine ja investeeringute toetamine.
Eelnõus nähakse ette ka ELi ülene toetussüsteem uutele alustajatele (lihtsustatud lisatoetus uutele turule sisenejatele ja/või praeguste ühekordsete kindlasummaliste maksete suurendamine või pikendamine), samuti asjakohased stiimulid, et soodustada vanema põlvkonna lõpetamist, et seeläbi parandada põllumaa kättesaadavust. Samuti tuleks soodustada teadmiste vahetamist põlvkondade vahel (partnerluste ja muude uute ärimudelite kaudu) ja ettevõtte üleandmise sujuvat planeerimist (nõustamisteenused, juhendamine ja põllumajandusettevõtete pärimise kavade ettevalmistamine).
ÜPP rahvusvaheline mõõde
Teksti eelnõu sisaldab ka lühikest osa ÜPP ülemaailmse mõõtme ja rahvusvahelise kaubanduse kohta. Eelnõus rõhutatakse, et kaubanduse edasine liberaliseerimine ja suurem osalus ülemaailmsetes väärtusahelates võimaldab ELi põllumajandus- ja toiduainesektoril arendada eksporti, vastates kasvavale keskklassi nõudlusele ja toitumisega seotud muutustele maailmas. Siiski viidatakse, et teatud põllumajandussektorid ei suudaks vastu pidada kaubanduse täieliku liberaliseerimise ja impordi poolt pakutava piiramatu konkurentsi tingimustes, mistõttu tuleb kaubandusläbirääkimistel kõnealuste tundlike toodetega täielikult arvestada ning tasandada ELi kaubandusläbirääkimiste võimalikke mõjusid põllumajandusele.
Dokumendis märgitakse ka ÜPP tähtsust erinevate väljakutsetega tegelemisel ja Junckeri prioriteetide elluviimisel (töökohtade loomine, kasv ja investeeringud, kasutades ära biomajanduse, ringmajanduse ja energialiidu potentsiaali). Eelnõus märgitakse, et teadusuuringud ja innovatsioon tuleks laboritest põllule ja turgudele tuua. Põllumajanduses ja maapiirkondades tuleks kasutada täielikult digitaliseerimise võimalusi. Samuti rõhutatakse, et põllumeestel on oluline roll ÜRO säästva arengu ja Pariisi kliimaleppe eesmärkide saavutamisel, sest põllumehed majandavad ja kasutavad poolt ELi pindalast.
EPKK selgitas voliniku kabinetis oma põhiseisukohti
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus koos Läti ja Leedu põllumeeste esindajatega kohtusid 17. oktoobri Euroopa Komisjoni põllumajandusvoliniku Phil Hogani kabineti liikme Dermot Ryaniga, et selgitada veelkord Balti riikide põllumajandustootjate ootusi ELi ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas, arvestades, et novembri lõpus on komisjonist oodata järgmisel eelarveperioodil ÜPP moderniseerimist puudutavat teatist. Ryan ütles, et teatis soovitakse vastu võtta novembri lõpus, mis on ambitsioonikas ajakava. Hoganil on oma visioon tulevikust, kuid praegu käib selle üle konsultatsioon teiste komisjoni teenistustega, kellel on kindlasti ka erinevaid vaateid. Hogan on rõhutanud, et ÜPP keskkonnaambitsioon peab kasvama, samas ÜPP eelarve on surve all, mitte ainult Brexiti vaid ka migratsiooni jt aktuaalsete teemade tõttu. Kuna ELi eelarveettepanek tuleb alles kevadel, siis saab ilmselt otsa aeg, et veel see Euroopa Parlamendi koosseis suudaks otsuse teha.
Soovitakse evolutsiooni, mitte revolutsiooni. Hogani hinnangul on otsetoetused tähtsad, kuid ka teisel sambal on suur kasu. Corki deklaratsiooni soovitusi on kavas arvestada, aga õppida ka senisest rakendamise kogemusest. Kindlasti on vaja jätkata lihtsustamist, kuigi edusamme on tehtud ka nn Omnibus määruse raames. Volinik rõhutab täppisviljeluse tähtsust.
Tulevikus on tähtsad kõik kolm ÜPP dimensiooni: keskkond, majandus ja sotsiaalne mõõde. Otsetoetuste maksed on kavas siduda keskkonnaalase sooritusega.
Tõstatasime kohtumisel veelkord ka toetuste ühtlustamise teema, mille puhul märkis Ryan, et seda küsimust ei saa eirata. Kuigi tegemist on EL eelarveraamistiku küsimusega, siis oleks naiivne uskuda, et otsetoetuste ühtlustamine ei kujune üheks keskseks poliitiliseks teemaks. Ebavõrdsete toetuste küsimust rõhutasid väga selgelt ka Eesti ja Läti ministrid, kui Hogan külastas Baltikumi, mistõttu volinik ei saa seda küsimust ignoreerida.
Kohtumisel tulid jutuks ka kriisijuhtimise võimalused ÜPP-s. Komisjoni esindajad ütlesid, et seni pole liikmesriigid soovinud kriisireservi kasutada, mis igal aastal otsetoetuste arvelt moodustatakse. Kohtumisel jäi ka kõlama, et peagi avaldatav teatis annab kätte vaid poliitilise suuna, selles pole detaile.
