Keskkonnasõbralikud mitmeaastased teraviljad, mille kasvatamine nõuab vähem lõivu väetistes, taimemürkides, kütusekoguses ja erosioonis kui üheaastaste taimede põllundus, võib kättesaadavaks kujuneda juba kahe kümnendi pärast, vahendab Delfi Washingtoni ülikooli teadlaste lubadusi.
Mitmeaastane teravili oleks üks suuremaid uuendusi põllunduse 10 000 aastase ajaloo jooksul ning õigete aretusprogrammide rakendamisel võib see meie toidulauale jõuda varemgi, vahendab PhysOrg.
“See sõltub tegelikult läbimurretest,” ütles Washingtoni osariikliku ülikooli juhtiv pinnaseteaduste professor ja uurimuse juhtivaid autoreid John Reganold. “Mida rohkem inimesi sellega tegeleb, seda vähem aega see kokkuvõttes nõuab.”
Ajakirja Science mõjukas poliitikafoorumis üllitatud töö kujutab endast üleskutset tegudele, kuna pool maailma kasvavast rahvastikust elatub vähesaagikast pinnasest, mida iga-aastane viljakasvatus jätkuvalt väärtusetumaks muudab. Teadustöö autorite hinnangul annavad mitmeaastased viljasordid talunikele suutlikkuse säilitada kasvatatava vilja ökoloogilist vundamenti,
Autorite sõnul on mitmeaastastel teraviljadel üheaastaste sortidega võrreldes pikem kasvuperiood ja sügavamad juured, mis lubavad taimedel sademeid paremini ära kasutada. Kolme kuni kolme ja poole meetri sügavusele küündivad suuremad juured kahandavad ka erosiooni, osalevad mulla tootmises ja sõeluvad atmosfäärist välja süsinikku. Neid on vaja vähem põllundustehnikaga harida ja nad nõuavad vähem taimemürke, mis kõik on vähem arenenud piirkondades võtmeprobleemideks.
Võrdluseks: üheaastaste teraviljasortide kasvatamiseks võib kuluda kuni viis korda rohkem vett kui mitmeaastaste kasvatamiseks, ning 35 korda rohkem nitraate ehk taimedele väärtuslikke toitaineid, mis aga võivad põldudelt kergesti jõuda joogivette, selle reostada ja tekitada pinnavees “surnud tsoone”.
“Meie peamiste teraviljasaagisortide mitmeaastaste versioonide aretamine kaotaks paljud üheaastaste sortide keskkondlikud piirangud, aidates samal ajal toita üha näljasemaks muutuvat planeeti,” osutab Reganold.
Töö mitmeaastaste teraviljade aretamise kallal käib Argentinas, Austraalias, Hiinas, Indias, Rootsis ja Ameerika Ühendriikides. Autorid rõhutavad, et mitmeaastaste teraviljasortide uurimist saaks kiirendada, kui investeerida vastavatesse aretusprogrammidesse rohkem personali, maapinda ja tehnoloogiat. Nad kutsuvad üles sama mastaapsele pühendumisele kui see, mis praegu ilmneb bioloogiliste alternatiivkütuste väljatöötamise vallas.
Allikas: Delfi ja http://www.physorg.com/news196605494.html
