Urmas Kruuse: Põllumehed tagavad meie toidujulgeoleku. Ja see on oluline!

Maaeluminister Urmas Kruuse esinemas "Aasta Põllumees 2021" konverentsil. Foto: EPKK

Täna, 26. oktoobril Riigikogus toimunud konverentsil “Aasta Põllumees 2021” rõhutas maaeluminister, et uue eelarveperioodi eel, vaadates püstitatud keskkonnaeesmärke ja muid suuri strateegiaid, ei tohi ära unustada reaalsust – põllumehed tagavad toidujulgeoleku. Ja toidujulgeolek puudutab igat riigi kodanikku. Seega on meie roll tagada tootjatele võimalus toota toitu.

Minister rõhutas, et keskkonna jätkusuutlikkus on oluline, see on kõige alus. “Toota tuleb keskkonda säästvalt, samas ei tohi kannatada toidu kättesaadavus,” rõhutas ta. 
Jutule, et vähendame tootmist neis sektorites, kus see on üle 100%, tuleb vaadata hoopis teise nurga alt. “Me peame vaatama suurt pilti. Kui näiteks piimanduses on isevarustatuse tase 170-180% ja öelda, et tõmbame siit kokku, siis see on vale. See on meie toidujulgeolekule tagatiseks! Riigina on meile oluline ka eksport, seega teraviljakasvatust piirata ei ole tark. Siin ei ole mõistlik vastandada ka mahetootjaid ja tavatootjaid, suurtootjaid ja väiketootjaid. Strateegilises vaates on iga põllumajandustootja oluline,” sõnas minister Kruuse.

Põllumajandussektor seisab silmitsi suurte ja oluliste muudatustega, kus rõhk on erinevatel kliimat ja keskkonda säästvatel tegevustel. Kliimaeesmärkidest rääkides rõhutas minister Kruuse, et kindlasti tuleb arvestada liikmesriikide eripäradega. “Kliimaeesmärgid peavad olema reaalsed, täidetavad, saavutatavad. Ka ei saa kõiki tegevusvaldkondi võtta ühtmoodi – sektorite vahel on oluline paindlikus, sest sektoritel on ju erinev potentsiaal kasvuhoonegaaside vähendamisel. Arvesse tuleb võtta ka sotsiaalmajanduslikke mõjusid, tehtud investeeringuid ja tehnoloogiate kättesaadavust,” selgitas Kruuse.

Ministri sõnul on oluline ka paika saada süsiniku piirimeede, mis aitab vältida süsinikuleket, kuid teatud toodete, näiteks väetised, puhul on oluline mõistlik üleminekuperiood, vastasel juhul tõuseb väetise hind tootja jaoks ebareaalselt suureks.

Kruuse rääkis lahti ka roheleppe peamised eesmärgid: vähendada taimekaitsevahendite kasutamist 50%, vähendada toitainete kadu vähemalt 50% ja vähendada väetiste kasutamist 20%. Antibiootikumide müügi vähendamine on samuti plaanis ja seda 50% ulatuses. Mahemaa, mida haritakse, peaks olema 25% põllumajandusmaast ning toidujäätmete kogus inimese kohta võiks olla samuti poole väiksem kui seni. Kuidas nende otsuste raames toota, on muidugi omaette väljakutse.

Hea on ennast võrrelda teiste riikidega. “Näiteks Soome eesmärgiks on saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2035 ja olla maailma esimene taastusvaba heaolu ühiskond,” rääkis Kruuse.

Maaeluminister lõpetas oma sõnavõtu sellega, et nende suurte eesmärkide juures on ministeeriumi roll olla põllumajandustootjatele partneriks. “Meie igapäeva töö jätkub uue strateegiakava aruteludega ja seda koos sektoriga,” lausus Kruuse.

Konverentsi “Aasta Põllumees 2021: Eesti põllumajanduse suured eesmärgid“ on võimalik jälgida SIIT.

Eelmine luguAasta Põllumehe konverentsil vaetakse, kuidas saavutada Eesti põllumajanduse suured eesmärgid
Järgmine luguAasta põllumees 2021 on Andres Vaan