Kutsume põllumehi osalema haneliste heidutuse uuringus. Tänavukevadise haneliste kaitse ja ohjamise kava ette valmistamisel on vaja täpsemalt hinnata erinevate tegevuste mõju haneliste arvukusele. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub põllumehi üles uuringus osalema ja panustab erinevate heidutusmeetmete uuringusse kaasatavate põllumeeste andmebaasi loomisesse.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit on juba paljude aastate jooksul juhtinud avalikkuse ja seotud ametiasutuste tähelepanu haneliste arvukuse olulisele tõusule, mis kasvab aastast aastasse. Põllumajanduskoja hinnangul ulatuvad haneliste iga-aastaselt tekitatavad kahjud põllumajandussektorile juba kümnetesse miljonitesse eurodesse.
„Eelmisel aastal käivitatud haneliste heidutusjahi pilootuuringu laiendamisel mõjude täpsemaks hindamiseks on vaja leida põllumehed, kes oleksid huvitatud sel aastal uuringus osalema. Loodame leida uuringus osaleda soovivaid põllumajandusettevõtteid üle Eesti ja ootame neid registreerima oma andmeid EPKK andmebaasi,“ selgitas põllumajanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Selle aasta uuringu juures on oluline osa letaalsel heidutusel st võimalusel teostada piiratud tingimustel heidutusjahti. Täpsemad piirarvud ja tingimused selguvad uuringu metoodika kokku leppimise käigus. Kui tingimused tunduvad sobimatud, on kindlasti võimalus projektis osalemisest loobuda, kuid hilisem liitumine ei ole enam võimalik.
Hetkel on kokku lepitud, et uuringupiirkondi ei laiendata looduskaitsealadele ja looduslikele rohumaadele, mis oleksid kevadisel rändel olevatele lindudele rahulikud puhke- ja toitumisalad. Täpsema uuringu metoodika ja osalevate põllumeeste ülesanded edastab põllumajanduskoda pärast huviliste selgumist ja uuringu läbiviijate poolt metoodika lõplikku kinnitamist. Küll aga oodatakse uuringus osalevatelt põllumeestelt näiteks kokkulepete sõlmimist jahimeestega ja heidutusega seotud info edastamist uuringu läbiviijatele.
Palume uuringus osalemisest huvitatud põllumeestel ennast kirja panna 26. veebruarini siin: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdG0tYGBmjTTptKqsAet0v9zxJRaAF23eX-EDCzLW1nD6fQCg/viewform
TAUST
Viimase aastakümne jooksul on oluliselt suurenenud rändel Eestit läbivate haneliste arvukus, mis on oluliselt suurendanud ka nende poolt tekitatavaid kahjusid põllumajanduslikele kõlvikutele (põllud ja rohumaad). Seda on tunnistanud nii ametkonnad kui ornitoloogid.
Kevadiste rändlindude poolt tekitatud kahju ärahoidmiseks ja saagi kaitsmiseks on põllumehed teinud ettepaneku lubada kevadist heidutusjahti. Taolise heidutusjahi lubamine Eestis ei oleks Euroopas pretsedent, seda lubab meie lähiümbruse riikidest näiteks Rootsi. Põllumeeste eesmärk ei ole rändlindude küttimine, vaid reaalsete lahenduste leidmine lindude heidutamiseks ja erinevate heidutusmeetmete mõju tõhustamine.
Eesmärgiga välja selgitada, kas kevadrändel olevate haneliste heidutusjaht on põllumajanduskahjude ära hoidmise seisukohalt tõhusam kui seni lubatud heidutusviisid, algatas riik 2019. aastal hanede heidutusjahi uuringu. Uuringu raames viidi eelmise aasta kevadel kolmes maakonnas 36 põllul läbi hanede heidutusjahi pilootprojekt. Nimetatud uuringu tutvustamisel 15. novembril 2019 Tartus järeldasid uuringu teostajad, et letaalne heidutus oli mõnevõrra mõjusam. Seda kinnitavad ka teiste riikide vastavad kogemused ja praktika.
Lisainfo: Riina Maruštšak, EPKK keskkonnavaldkonna juht, riina@epkk.ee, tel 600 9349
