17. märtsil toimus Eesti Maaülikoolis konverents “Usalduslikud suhted majanduses ja ühiskonnas: missugust kasu toovad ühistud”. Konverentsil otsiti vastust küsimusele, mida on tarvis usalduse tekkeks.
Konverentsi korraldaja, Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professori Rando Värniku sõnul on usalduse teema saavutanud viimastel aastatel ühiskonda raputanud sündmuste taustal väga olulise tähenduse. „Näeme usaldamatust nii Nursipalu, taastuvenergialahenduste, metsanduse arengukava kui ka hiljutises hoiu-laenuühistute järelevalve diskussioonis. Siin võib põhjus olla puudulikus kommunikatsioonis, otsuste läbipaistmatuses või andmete ning teaduspõhisuse puudumises. Samas on meil ka väga häid näiteid usaldusest ja koostööst, millest on kasvanud välja tugevad majandusüksused, seejuures ühistud. Eestis tegutseb omajagu kogukondlikke põllumajandusühistuid, samuti näiteks laenu- või energiaühistuid. Ühistegevus on kindlasti oluline maapiirkondade majandusliku arengu tagamisel ja seda tuleks riigi poolt igati toetada,“ ütles Värnik. Ka Eesti Maaülikool aitab nii oma uurimis- ja õppesuundade kui ka koostööprojektidega kaasa sellele, et igas Eesti nurgas oleks konkurentsivõimelisi ettevõtteid, hea elukeskkond ja maaelu edeneks.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esimees Ants Noot rõhutas samuti ühistegevuse vajadust. “Oleme hea näide oma rohkem kui 5700 liikmega, et koos tegutsedes on meie hääl ühiskonnas paremini kuuldav ning suudame põllumajanduse ja toidutootjate tegevuse edendamiseks rohkem ära teha,” lausus Noot.
Eesti Maaülikooli ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tänavusel rahvusvahelisel ühistegevuse konverentsil tutvustavad oma kogemusi mitmed Eesti toidutootmise ja metsandusvaldkonna katusorganisatsioonide esindajad. Rando Värnik toob esile Steen Nørgaard Madseni ettekannet rahvusvaheliselt tuntud Arla piimaühistust Taanis. „Usalduse teema olulisus sõltub suuresti kontekstist. Taani ühistu töös on usaldus nõnda iseenesest mõistetav, et selle puudumise võimalikkusele isegi ei mõelda. Ida-Euroopa riikides on küsimus aga hoopis akuutsem, sest seda mõjutab ajaloolis-kultuuriline taust,“ tõdes Värnik.
Konverents algab kell 10 Eesti Maaülikooli peahoone aulas aadressil F. R. Kreutzwaldi 1a, Tartu. Tutvu konverentsi kavaga Eesti Maaülikooli kodulehel ja vaata konverentsi videoülekannet Eesti Maaülikooli videoserverist.
Konverents toimub MAK 2014–2020 meetme „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ ühistegevuse valdkonna raames ning seda toetab Euroopa Liit.
