Euroopa Liidu maksumaksja on nõus EL ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) tulevikus toetama juhul, kui see tagab piisavad toiduvarud, on keskkonnasõbralik, loob uusi töökohti ja kasutab taastuvenergiat, leidis Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjon 25. mail toimunud arutelul. Selleks, et põllumajandustootjad suudaksid neid ülesandeid täita peab neil olema piisavalt eelarvelisi vahendeid.
EL ühise põllumajanduspoliitika reformi arutelu toimub samaaegselt Euroopa Liidu mitme-aastase eelarveprogrammi aruteluga ning EP põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon püüab seadusandjana neis küsimustes selgelt kaasarääkida. EP põllumajanduskomisjoni resolutsiooni autor, konservatiiv Albert DESS (EPP; DE) rõhutas, et vastuvõetud resolutsiooniga püüab komisjon juhtida põllumajandusvoliniku tähelepanu vajadusele algatada 2013.a. järgse EL ühise põllumajanduspoliitika korraldamiseks vajalik seadusloome EP poolt seatud suunal.
Komisjoni esimees, sotsiaaldemokraat Paolo De Castro (S&D, IT) selgitas, et vastuvõetud resolutsioon on pika protsessi tulemus, kuhu kaasati kõikide poliitiliste gruppide esindajad, et töötada välja põhimõtted, mis määravad ühise põllumajanduspoliitika edasise suuna – maksete aluseks peavad olema objektiivsed kriteeriumid, mis lähtuvad valdkonna tööhõivest, keskkonnasõbralikkusest ning eelarvelistest kaitsemeetmetest kriiside puhuks.
Kuidas muuta ÜPP keskkonnasõbralikumaks?
EP liikmete arvates peab ÜPP muutuma Euroopa kodanike silmis selgemini põhjendatuks kui vahend, millega kindlustatakse kõrgekvaliteedilised toiduvarud, säästetakse keskkonda ja kus kasutatakse taastuvenergiat. Selleks, et põllumajandustootjad saaksid kasutada uusi keskkonnasõbralikke tehnilisi lahendusi ning oleksid keskkonnasõbralikumast ÜPPst huvitatud, peab neile olema tagatud piisav rahastus. Saadikute arvates peaks otsetoetuste süsteem olema selgemini seotud keskkonnameetmete rakendamisega.
Finantstoetuste õiglasem jaotamine
Põllumajanduskomisjoni hinnangul peavad finantstoetused olema jaotatud õiglasemalt erinevate EL liikmesriikide ja eri kategooriasse kuuluvate põllumajandustootjate vahel. Et seda saavutada tuleb ajalooliselt väljakujunenud toetuste jagamise kriteeriumid järk-järgult asendada uute, objektiivsetega. Tulevikus peaks iga liikmesriik saama toetusena EL keskmisest maksest teatud miinimumprotsendi. Praegu kehtiva süsteemi järgi on EL nn uute liikmesriikide põllumajandustootjad teistega võrreldes ebavõrdes olukorras ja saavad isiku kohta vähem toetust. Saadikud toetavad Euroopa Komisjoni ettepanekut kinnitada otsetoetustele ülempiirid ning teevad ettepaneku, et ülempiiri kinnitamisel arvestataks põllumajandustalu suurust, töötajate arvu ja keskkonnakaitselisi aspekte. Selleks, et maksumaksja raha ei väärkasutataks tuleks otsetoetuste kõlbulikuks lugeda vaid nn aktiivsed põllumajandustootjad, st need, kas kasutavad maad tootmisotstarbel. Võimalike segaduste ja väärtõlgenduste ennetamiseks peaks Euroopa Komisjon esitama selge määratluse termini “aktiivne põllumajandustootja” kohta.
Järgmised sammud:
Resolutsiooni projekt, mille poolt hääletas 40, vastu oli 1 ja erapooletuks jäi 4 saadikut, pannakse EP täiskogul hääletusele 22.-23. juunil Brüsselis toimuval täiskogul. Sellega esitab EP omapoolsed seisukohad vastukaaluks Euroopa Komisjoni teemakohasele konsultatiivdokumendile.
EK esitab seadusandlike aktide projektid sügisel, pärast mida läheb seaduste pakett kaasotsustamiseks Euroopa Parlamendile ja Nõukogule.
