Jõgeva kultuurikeskuse peaaegu täissaalis peetud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi aastaseminaril “Efektiivne taimekasvatus” tõdeti, et eestimaist nisu on hakatud järjest rohkem välisriikidesse müüma. Eksportimiseks peaks kasuks tulema ühtse kvalifitseerimise süsteemi väljatöötamine, kuid selleks võib kuluda vähemalt kaks aastat. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadur, nisuaretaja Anne Ingver rääkis seminaril, et järjest rohkem eestimaist nisu on hakatud vedama välisriikidesse.
Eesti nisu hinnatakse kõrgelt
“Eesti suurim jahutootja Tartu Mill sõlmis 2010. aastal Inglismaa ettevõttega Newcastle viieaastase lepingu, mille alusel peaks Briti turule jõudma 500 tonni nisujahu kuus. Eesti nisu kvaliteeti peetakse Suurbritannias sama heaks kui Kanada, Saksamaa ja Prantsusmaa nisul. Ühtlasi tuntakse aga välisriikides järjest rohkem huvi selle vastu, millisesse klassi meie nisu kuulub. Eestis puudub aga veel ühtne kvalifitseerimissüsteem. Näiteks Saksamaal jagatakse nisu eliit-, kõrgekvaliteediliseks, normaalseks ja pehmeks ehk biskviidinisuks ja igal aastal jagatakse kvaliteedi kohta infot võrdluses ühe tuntud suvi-ja talinisusordiga.
Eestis ei saa aga Saksamaa süsteemi üle võtta, sest sealsed võrdlusparameetrid on meile tundmatud. Seega oleks sordiaretajatel, jahutootjatel ja teistel nisuga tegelejatel tarvis koos maha istuda ja mõelda, kuidas Eestimaal kasvatatud nisu klassifitseerida. Esiteks on selleks tarvis täiendavaid uuringuid teha ja põhjalikumalt andmeid koguda. Teatud andmebaas on Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aga juba olemaski. Kogu süsteemi väljatöötamiseks võib aga kuluda vähemalt kaks aastat,” rääkis Ingver. Tema pidas ka koostöös sordiaretuse instituudi teaduri Reine Koppeli ja direktor Mati Koppeliga ettekande “Nisu kvaliteet erinevates riikides”.
Kolm teadlast tõid ühisettekandes välja ka fakte nisukasvatusest kogu maailmas. Nii selgus, et suurimat nisusaaki saadakse praegu Madalmaades (ligi kaheksa tonni hektarilt). Järgnevad Iirimaa ja Ameerika Ühendriigid. Inimtoiduks läheb kõige rohkem Itaalia nisu (kuus miljonit tonni), aga samuti ka Saksamaa, Ameerika Ühendriikide ja Prantsusmaa nisu.
Reine Koppel tutvustas oma ettekandes ka talinisu katsete tulemusi 2010. aastal.
“Möödunud aastal kasvatati Eestis Statistikaameti esialgsetel andmetel talinisu 40 800 hektaril ja keskmine saagikus oli kolm tonni hektarilt. Kui vaadata viimase viie aasta andmeid, siis saagikus oli veidi suurem kui 2006. aastal (2, 81/ ha), kuid tunduvalt madalam kui 2007. ( 4,1), 2008. (3,8) ja 2009. (3,2) aastal. Kui aga võrrelda talinisu saagikust teiste teraviljade nii suvi- kui talivormidega, siis on see igal aastal olnud kõrgeim,” rääkis Koppel, lisades, et 2011. aasta alguse seisuga oli Eestis katsetusel 17 talinisusorti. “Neist 13 oli katsetes ka Jõgeva Sordiaretuse Instituudis, kus lisaks talinisu aretusele tegeldakse ka Eestis enam levinud sortide pikaajalise katsetamisega kollektsioonkatsetes.”
Esines ka Aasta Põllumees
Anne Ingveri sõnul on Eesti ennast headel aastatel saianisuga täielikult ise varustanud. “Makaroninisu aga Eestis pole ja seda on tarvis sisse tuua. Maailmas kasvatatakse makaronide valmistamiseks tarvitatavat nisu kõige rohkem Itaalias,” lisas ta.
Praktilisi kogemusi nisukasvatamisel jagas Aasta Põllumees 2010 Madis Ajaots, kes on Tartumaal Rannu vallas asuva Pilsu talu peremees. “Nisusortidest eelistan Jõgeva Sordiaretuse Instituudis aretatuid, sest olen Jõgeva fänn,” nentis Ajaots. Ta kasvatab ka ise Jõgeva Sordiaretuse Instituudist saadud seemneid ning paljundab neid. Ühistu Kevili vahendusel müüb Ajaots oma nisu ka välisriikidesse. Nii on päris mitmed laevatäied Pilsu talu põldudel kasvanud nisu Kunda sadama kaudu teistesse maadesse jõudnud.
“Jõgeva Sordiaretuse Instituudi traditsiooniliste aastaseminaride populaarsus ja arvukas osavõtt ongi arvatavasti tingitud sellest, et käsitleme teemasid, mis pakuvad huvi põllumeestele-praktikutele,” ütles teadusasutuse direktor filosoofiadoktor Mati Koppel.
Artikli autor on Jaan Lukas
