20. mail, Türi Lillelaada esimesel päeval, viis Järvamaa Kutsehariduskeskus läbi noortalunike kutsevõistlused.
Pingelised võistlused kestsid terve päeva ja võistlustulest väljus võitjana Siim Arusalu Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Teise koha pälvis Tauri Tõnismäe (Järvamaa KHK) ja kolmanda koha sai Ranel Sabalisk (Karli talu FIE). Parima perenaise kategoorias võitis Karin Sabalisk (Karin OÜ).
Noortalunike kutsevõistlustel on pikk traditsioon, tegemist on 20. noortalunike kutsevõistlusega. Vaatamata sellele, et vahele oli Covid-19 tõttu jäänud kaks aastat, kui võistlusi ei toimunud, oli osalejaid rohkesti – platsile astus 35 noort.
„Tänasel võistlusel astutakse üles kümnes kategoorias ja me saame kinnitust, et head oskused on väärt tunnustamist. Rohke osavõtt võistlustest näitab ühtlasi, et maal peetakse au sees taluniku ametit ja noored on valmis ennast võistlusel proovile panema,“ sõnas võistluse avamisel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus. „Põllumajandus-Kaubanduskoda peab oluliseks head haridust ja kutseoskusi ning on ühtlasi ka kutse andjaks.“
Võistlusel osalesid toetajad, kes iga-aastaselt on aidanud päeva läbi viia. DeLavali müügijuht Jüri Anepaio ütles, et nemad toetavad võistlust eesmärgiga tuua põllumajanduse juurde rohkem noori ja populariseerida põllumajandust noorte seas. „Soovime anda edasi teadmist, et laut ei ole kole koht, vaid, et laudas on töös aina rohkem uut tehnoloogiat ja roboteid – seetõttu oleme täna siin,“ rääkis Anepaio. „Lüpsimasina hoolduse ülesandega tahame näha, kuidas noorte käelised oskused on arenenud. Hea on tõdeda, et osalejate oskused on läbi aastate üha paremaks läinud. Muidugi on osavamad need, kes on selle tööga varem kokku puutunud ja kellel on endal huvi olemas. Need, kellel praktika kogemust aga väheseks jääb, vajavad rohkem juhendamist.“
Järvamaa Kutsehariduskeskuse võistlusi on aidanud kohtunikuna 20 aastat läbi viia staažikas pedagoog Vello Vilu, kes tänavugi noortele kaasa elas. Mehe sõnul on läbi aegade olnud osalejate jaoks kõige keerukam traktoriga täpsussõit. „Selle ülesande sooritus eeldab täpsust, oskusi ja head närvi ning harjutamist. Võib öelda, et kõik alad on omamoodi keerulised. Näiteks veise eluskaalu mõõdulindiga määramine, siin peab väga täpselt teadma, kuhu sa mõõdulindi paned,“ rääkis Vilu.
Noore taluniku võistlusel osaleti kümnes kategoorias. Esimene neist oli lüpsmine, kus kahe minuti jooksul tuli lüpsta võimalikult palju Eesti Piimandusmuuseumi lüpsipinkidel Maali ja Juuli. Teiseks tuli kahe veise eluskaalu määrata, seda mõõdulindiga looma rinnaümbermõõdu järgi. Keeruline täpsussõit tehti traktoriga Valtra, millel oli üheteljeline järelkäru taga. Põllu suuruse määramine sammudega nägi välja nii, et võistlejad pidid maastikul 10 minuti jooksul määrama sammudega ettenähtud maatüki suuruse. Ajalooliste talutööriistade tundmine ja kaaluvihiga viljakoti kaalumine olid samuti võistlusalad. Lüpsimasina hooldusel tuli võistlejal 10 minutiga vahetada DeLavali kannulüpsiaparaadi kummidetailid. Tõstukiga ladustamine ja saeketi vahetamine nõudsid võistlejatelt tehnilist taipu. Ka tuli noortel noppida aja peale kartuleid ning ära tunda erinevate põllukultuuride seemned.
