Toidutootmise poliitikates on rõhuasetus tootlikkuse suurendamisel, loodusressursside säästlikumal kasutamisel ja riskijuhtimise meetmete senisest paremal rakendamisel. Efektiivsuse tõstmisel tuleb Eestis siiski arvestada väikeriigi eripära, et tagada ettevõtluse mitmekesisus. Nii esmatootmine kui ka toidutööstus on järjest rohkem suunanud oma tegevuse innovatsioonile, keskkonnahoiule ja jätkusuutlikkusele.
Põllumajandus- ja toidutootmine kuulub Eesti suurimate ekspordisektorite hulka. 2021. aastal eksporditi Statistikaameti andmetel Eestist 1,5 miljardi euro väärtuses põllumajandussaadusi ja toidukaupu, mis moodustab 9% Eesti koguekspordist. Eesti päritolu kaupade eksport ulatus sealhulgas 1,1 miljardi euroni. Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus on viimastel aastatel olnud 100-200 miljoni euro suuruses defitsiidis ning ligi kolmandik põllumajandussaadustest eksporditakse toorainena. Mida rohkem toorainet kohapeal väärindatakse, seda kasulikum kõigile.
Ebastabiilsed suhted Venemaaga ja arengud maailmas on toonud välja Eesti põllumajandus- ja toidusektori haavatavuse ja vajaduse mitmekesistada Eesti toiduainete ja põllumajandussaaduste ekspordigeograafiat ning eksporditavate toodete portfelli.
Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime suurendamine ja ekspordi soodustamine panustab Eesti majanduse kasvu ja töökohtade kindlustamisse nii linnades kui maapiirkondades. Promotsioonitegevuse toetamine aitab suurendada tarbimist ja leida uusi turustuskanaleid, mis omakorda suurendab riigimaksude laekumist. Mastaapsed ja pikaajalised toiduturundus-programmid on kõikides lähiriikides: Soomes, Lätis, Leedus, Rootsis, Taanis jne. Need hõlmavad muuhulgas riigi kuvandi edendamisse panustamist nii toidu ekspordi kui ka turismi võtmes, ekspordi edendamise tegevuste toetamist, toidusektori koostöö arendamist, jätkusuutlikkuse ja keskkonnahoiu eesmärkidesse panustamist ning toidutarneahela toimimise toetamist.
Üha enam suureneb tarbijate huvi ja teadlikkus toidu päritolu, koostise, tootmiseviiside, keskkonnamõju, eetilisuse jms vastu. Inimesed teadvustavad üha rohkem toitumise mõju tervisele ning teevad tervislikumaid valikuid. Kvaliteedikavad aitavad luua tarbijates kindlustunde, et põllumajandustoode või toit on toodetud kestlikult, ohutult ning kõrgemaid kvaliteedinõuded järgides. Kvaliteedikavade rakendamine võimaldab tootjatel turul eristuda ning paremini oma tooteid turustada.
Toidukaubandus globaliseerub ja toiduohutus muutub järjest olulisemaks ka rahvusvahelises kaubanduses. Seetõttu on tõhusa ja läbipaistva toidujärelevalve süsteemi olemasolu ülioluline. Uute turgude avamine ja ekspordi edendamine on ühtviisi tähtis nii valitsusele kui ettevõtjatele.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja seisukohad toidutootmise ja väliskaubanduse valdkonnas:
- parandada oluliselt Eesti toidutööstuse konkurentsivõimet, seejuures peavad toidutööstusesse riigi toetusel tehtavad investeeringud olema strateegilisema iseloomuga ja paremini suunatud, et tagada nii tehniline kui ka tehnoloogiline arenguhüpe;
- tugevdada kogu toidutarneahelat ja liikuda kõrgema lisandväärtusega töödeldud toodete tootmise ja ekspordi suunas. Selleks on vaja nii stabiilset ettevõtluskeskkonda kui järjepidevat, strateegial põhinevat innovatsioonialast tegevust;
- hoiduda toiduainete liigitamisest „headeks“ ja „halbadeks“, nende täiendavast maksustamisest või välistustest ELi müügiedenduse poliitikas; edendada läbi riiklike programmide tervisliku toitumise põhimõtteid;
- tagada toiduainete korrektne märgistamine, mis välistab tarbija eksitamise nii toidu päritolust kui ka tootmis- ja töötlemisviisist;
- toetada põllumajandussaaduste kvaliteedikavade väljatöötamist ja rakendamist ning sõltumatu kontrollisüsteemi loomist;
- liikuda avaliku sektori toitlustamises riigihangete korraldamisel kvaliteedikavade raames toodetud põllumajandustoodete ja toidu eelistamise suunas.
- tugevdada Eesti toidu programmi ning kohaliku toidu- ja põllumajandussaaduste müügiedendustegevust nii kodu- kui eksportturgudel kasutades selleks ulatuslikumalt nii siseriikliku turuarendustoetuse kui EL-i promotsioonimeetme vahendeid, sh suurendada välismessidel osalemise eelarvet, mis võimaldab messidel esinduslikku osalemist;
- tugevdada Eesti toiduainete ekspordistrateegiat, mis toetab Eesti kui puhta ja kvaliteetse, sh maheda toidu päritolumaa kuvandit. Eesti toidu kuvandi tõendamiseks tuleb luua senisest suurem läbipaistvus toiduohutuse olukorra ning järelevalve kohta, kasutades selleks ELi andmebaase ja infotehnoloogia võimalusi;
- tagada Eesti valmisolek sihtriikide poolt nõutavate täiendavate riiklike seireprogrammide ja analüüsiseeriate tegemiseks, isegi siis, kui EL-is taolisi uuringuid ei nõuta;
- pöörata senisest rohkem tähelepanu loomahaiguste ennetamisele, et vähendada loomataudidest tingitud kulusid ja võimalikke piiranguid väliskaubandusele;
- selleks, et ära kasutada maailma erinevates piirkondades kasvavast toidunõudlusest tulenevat ekspordipotentsiaali, tuleb suurendada riigi panust ja Eesti välisteenistuse rolli läbirääkimistel kolmandate riikidega ja uute turgude avamisel, tõsta Eesti toidu tuntust ja soodustada uute ekspordikanalite tekkimist;
- kõrvaldada administratiivsed takistused Eesti põllumajandussaaduste ja toidu eksportimisel kolmandatesse riikidesse (load, sertifikaadid, riikide vahelised kokkulepped jne);
- tagada ausad ja tasakaalustatud kaubanduslepingud kolmandate riikidega, mis võtavad arvesse EL kõrgeid tootmisstandardeid, loomade heaolu- ja keskkonnanõudeid, importtooted peavad vastama sama kõrgetele nõuetele kui EL tooted.
