Eesti seakasvatajate aastakonverents Pärnus käsitles muude teemade hulgas riigikaitse teemat, sest on ju Eesti toiduga varustamine samuti riigikaitse osa. Seakasvatajate eestkõneleja Anu Hellenurme sõnul on sealihaga isevarustatuse tase 80 protsendi ligi ning need numbrid vähenevad lähitulevikus veelgi.
Eesti tõusigade aretusühistu juhatuse liikme Anu Hellenurme sõnul pole Eestis toidujulgeoleku tagamiseks piisavalt ära tehtud. „Meil on olemas riiklikud varud kuni üheks nädalaks ja see pole kindlasti piisav, et riik suudaks kriisi ajal oma rahva pikema perioodi jooksul ära toita,“ osutas Hellenurme murekohtadele. „Eesmärk inimesi toiduga varustada üha kaugeneb. Lisaks on vaja kõige kõrgemal tasandil lõpuks ometi paika saada ka Eesti Toidu Strateegia,“ kinnitas ta. “Toiduga isevarustatus peab olema osa julgeolekustrateegiast, sest olukorras, kus me peame rakendama oma julgeolekuprotokolle, ei ole enam aega selle peale mõelda.”
Hellenurme ütles, et pea iga nädal tuleb signaale, et seakasvatajatest keegi plaanib tootmist lõpetada. „Kuu aega tagasi saime teate, et üks eeskujulik, heade tõunäitajatega aretaja loobub oma farmis emistest ja lõpetab tegevuse. Näeme seda kuidas jookseb tühja tõuaretuse keeruline töö, millega on tegeletud aastaid. Arvan, et me ei tohi paljude inimpõlvede jooksul saavutatut käest niisama lasta. Puhta toidu kasvatamise ja tootmise oskust tuleb hoida ja arendada,“ lausus ta.
„Meie kõigi rikkus saab alguse esmatootmisest, mitte vahendite ümberjagamisest. Mida tugevam on meil esmatootmine, seda tugevam on meil toidusektor kogu tarneahelas. Vaadakem kasvõi seakasvatust – kui eelmise aasta detsembri lõpuga oli Eesti Tõusigade Aretusühistus 11 064 siga põhikarjas, siis tänavu novembrikuu seisuga oli alles jäänud vaid 9096 siga. Vaid kümne kuuga oli 1968 emist põhikarjast välja langenud! Ja need loobumised ei ole tulnud kergekäeliselt,“ rääkis Hellenurme energia ja sööda hinnatõusude drastilisest mõjust sektorile.
Ta toonitas, et mitte ainult kriisi ajal ei ole põllumajandus tähtis, vaid ka rahuajal. „Ja mis peaasi, puhas toit on meie tervise üks alustaladest. Eesti toit on ja peab jääma Eesti inimese esimeseks valikuks ja oluliseks ekspordiartikliks. See saab juhtuda ainult tingimusel, kui me lõpetame tooraine väljaveo ja anname oma toidule Eestis koha peal lisaväärtuse,“ sõnas ta. „Kui me väärtustame Eesti riigi unikaalsust, puhast loodust ja kvaliteetset toitu ning õpetame ka ülejäänud maailma meie toitu hindama.“
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus:
Põllumajanduskoda on rõhutanud COVID pandeemiast alates, kui suletud riigipiirid tekitasid üsna tõsiseid probleeme nii normaalsele kaupade liikumisele, aga ka näiteks põllumajanduses ja toidutootmises laiemalt vajaliku tööjõu liikumisele, et põllumajandus- ja toidutootjad peaksid kuuluma nende elutähtsate tegevusalade hulka, mille puhul tagatakse kriisi puhul katkematu toimepidevus. Sellele aastal Ukrainas puhkenud sõda on toidujulgeoleku tagamise tähtsust veelgi rõhutanud. Seetõttu peaks Eestis toidujulgeoleku tagamine olema iseenesest mõistev osa riigi üldisest julgeolekust.
Näeme, et kasutamata võimalusi toidujulgeoleku integreerimiseks riigikaitsesse on terve rida, alustades kohaliku toidu eelistamisest nii kaitseväe kui laiemalt avalikus toitlustuses kuni põllumeeste ja kaitseväe vastastikku kasuliku koostöö süvendamiseni (nt varugeneraatorite ressursi või ka nii kaitse- kui põllumajandusotstarbeks sobiliku masinapargi loomise soodustamine ja koordineerimine). Hetkel on varude keskus loomas teravilja delegeeritud varu, et tagada ulatusliku ikalduse või varustusraskuste korral Eesti toiduainetööstusele tootmiseks vajalik põhitooraine ca ühe kuu inimtoiduks vajalikus mahus. Delegeeritud varu omanik ja hoiustaja on küll tootja või kauba hulgimüüja, kuid varude keskusel on nende toodete suhtes eelisostuõigus kokkulepitud tingimustel.
Jätkuvalt vajavad mitmed olulised teemad siiski lahendust. Vaja on luua mehhanismid, et elektrikatkestuste ja gaasipuuduse korral oleks energiaga varustatus tagatud põllumajandustootjatele ja toiduainetööstustele, kus töö ei saa katkeda. Nt kui on vaja rakendada roteeritavat elektrikatkestust, siis kuuluvad loomafarmid hetkel vähemprioriteetsete tarbijate hulka. Samas on nt linnu- ja seafarmides loomade elu ja heaolu tagamiseks vaja pidevalt töös hoida ventilatsioonisüsteemid. Rahul ei saa olla ka valitsuse lähenemisega, mis on jätnud suuremad toidutootmise ettevõtted üsna üksi praeguses energiakriisis. Energiakulude hüppeline tõus seab tõsiselt ohtu Eesti toidutööstuse majandusliku jätkusuutlikkuse, mis on omakorda ohuks riigi toidujulgeolekule.
