28. märtsil toimus Paide kultuurikeskuses Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum 2012 mis käsitles traditsiooniliselt teraviljasektori hetkeseisu ja momendi aktuaalsemaid teemasid. Nii kattis ka seekordse foorumi programm põllumajanduspoliitika, teraviljakaubanduse ning taimekasvatuse temaatikat.
2011. aastal kasvatati Eestis teravilja kokku 297,2 tuh ha, mis on 21,9 tuh ha võrra ehk 8% rohkem kui 2010. aastal. Teravilja kogusaagiks saadi 771,9 tuh t, mis on 93,5 tuh t võrra ehk 14% võrra enam kui aasta varem. Keskmiseks saagikuseks kujunes 2,6 t/ha, mis on 5% enam võrreldes äärmiselt kuuma 2010. aasta suvega. Teiste liikmesriikidega võrreldes on Eesti endiselt üks madalaima keskmise teravilja saagikusega liikmesriike ELis. Samas positiivseid näiteid pole siiski vaja kaugelt otsida. Kaasaegsete agrotehnoloogiliste vahendite ja võtete kasutamisega pole harvad olnud ka korrad, kui Eesti edumeelsemates ettevõtetes koristatakse ELi keskmise saagikuse näitajaga saaki. Sellele annavad kinnitust ka iga-aastase üleriigilise viljelusvõistluse tulemused.
Eesti on jätkuvalt ennast teraviljaga isevarustav riik, mis on eriti tähtis just loomakasvatussektori söödaviljaga varustamise seisukohalt. Samuti on teraviljasektori positiivset arengut näitamas ka viimastel aastatel suurenenud teravilja kaubanduse osakaal nii sisse- kui ka väljaveo osas, mille tulemusena on Eestist saanud teravilja eksportiv riik.
Teraviljakasvatajaid saavad Maaelu Arengukava uuel programmiperioodil mõjutama mitmed täiendavad nõuded ja rakendatavad uued meetmed. Nii võib uute oluliste märksõnadena nimetada kliimamuutuste, bioloogilise mitmekesisuse ja taimekaitsevahendite säästliku kasutamise temaatikat.
Viimaste aastate suurenenud teraviljade külvipind ning kasvanud kogusaak on Eestist teinud püsivalt teravilja eksportiva riigi. Seda tingimustes, kus ülemaailmne toiduainete tarbimise suurenemine ja laovarude vähenemine on suurendanud maailmaturul teraviljahindade volatiilsust. Foorumi toimumise ajal on toidunisu hind maailmaturul enam-vähem samal tasemel, kus see oli aasta tagasi. Vahepealsesse aega jääb aga 2011. aasta maikuu kõigi aegade rekordtasemega üle 250 EUR/tonn ning hinnalangus sügiseks pea 80 EUR/tonn ehk kolmandiku võrra. Sellisel muutlikul turul edukalt hakkama saamiseks vajame senisest enam teadmisi rahvusvahelisest teraviljakaubandusest, et suudaksime oma saagi võimalikult soodsalt realiseerida. Vajalikud on ka oskused ja teadmised suure saagi ja kõrge kvaliteedi kasvatamiseks põldudel.
 |
Lae alla foorumi trükise pdf. |
