Ühiskondlik mure toidutootmise tingimuste ja põllumajandusloomade heaolu pärast kasvab. Enim on tähelepanu keskmes olnud linnukasvatus ja seda põhjusel, et valdav osa väljaspool Euroopa Liitu peetavatest munakanadest hoitakse endiselt tavalistes puurides, mida Eesti linnukasvatajad aga ei kasuta enam ammu.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arendusnõunik Triin Hallap (veterinaarmeditsiini doktor, PhD) on viimase aja teaduskirjandust kanade heaolu kohta põhjalikult uurinud ja konsulteerinud Eesti Maaülikooli teadlastega. Ta selgitas taustaks, et valdav osa väljaspool Euroopa Liitu peetavast 7,5 miljardist munakanast hoitakse endiselt tavalistes (patarei-tüüpi) puurides.
„Sellist tüüpi puure on kritiseeritud, kuna need takistavad lindude vaba liikumist, tiibade sirutamist ja loomuomase käitumise väljendamist nagu pesitsemine, toidu otsimine ja nokkimine ning tolmuvannide võtmine,“ selgitas Hallap. „Seetõttu keelustas Euroopa Liit alates 2012. aasta jaanuarist vanad täiustamata puurid munakanade pidamisel. Uute, täiustatud puuride eesmärk on suurendada lindude heaolu ja rahuldada tarbijate nõudmisi munakanade ja keskkonna kaitsmiseks.“
2012. aastaks tegid ka Eesti linnukasvatajad väga mahukad investeeringud uutesse täiustatud puuridesse, mida oli kavas kasutada umbes 25-30 aastat. See on ka põhjus, miks Eesti linnukasvatajad vajavad võimalike uute nõuete puhul investeeringute tegemiseks ja süsteemi muutmiseks võimalikult pikka üleminekuaega.
Milline siis on n-ö täiustatud puur?
Täiustatud puurides on võrreldes patareitüüpi puuriga kanale loodud rohkem võimalusi liigiomaseks käitumiseks. „Puuri suuruse osas on samuti kindlad reeglid, mille kohaselt peab munakanadel olema kana kohta vähemalt 750 cm2 puuripinda, millest 600 cm2 on kasutuspind. Puuri kõrgus peab kasutusalast väljaspool oleva ala puhul olema igas punktis vähemalt 20 cm ja iga puuri kogupindala peab olema vähemalt 2000 cm2,“ selgitas Hallap, et kummutada laialt levitatavat müüti, nagu oleks kanapuur A4-paberilehe suurune.
Triin Hallap täpsustas, et puuris peab olema munemiseks pesa, allapanu nokkimise ja siblimise võimaldamiseks ning õrred, millel on iga kana jaoks ruumi vähemalt 15 cm. „Ka peab puuris olema vabalt kasutatav söötur pikkusega vähemalt 12 cm, mis on korrutatud puuris olevate kanade arvuga. Lisaks rühma suurusele vastav jootmissüsteem – nippeljooturite puhul peab iga kana pääsema vähemalt kahe kauss- või nippeljooturi juurde ning puurid peavad olema varustatud sobiva küüsi kulutava materjaliga. Kanade puuripaneku ja puurist eemaldamise lihtsustamiseks peab puurikorruste vahel olema 90 cm miinimumlaiusega käik ning hoone põranda ja alumiste puurikorruste vahel peab olema vähemalt 35 cm kõrgune ruum,“ tõi Hallap kõik tänapäeval Eestis kasutusel olevate kanapuuride nõuded välja.
Video täiustatud puurist: https://www.youtube.com/watch?v=iVo1evWrOwo
Praegused Euroopas kasutusel olevad pidamisviisid vastavad viiele looma heaolu väljendavale kriteeriumile: vaba näljast ja janust, vaba ebamugavustundest, vaba vigastusest või haigusest, vaba hirmust ja stressist ning võimalus väljendada loomuomast käitumist.
Euroopa Liidus toodetud kanamunadest pärines 2019. aastal täiustatud puuridest 49%, õrrekanadelt 33%, vabapidamiselt 12% ja mahemunad 6%.
Kuigi pikki aastakümneid kasutusel olnud (patarei)puur on juba kümme aastat EL-is keelatud, siis üha enam umbusaldavad tarbijad põllumajanduslindude pidamist ka täiustatud puurides.
„Ühiskondlik mure puurides peetavate munakanade heaolu pärast on ka põhjuseks, miks Euroopa Komisjon valmistab 2023. aastaks ette seadusandliku ettepaneku, millega soovitakse keelustada alates 2027. aastast EL-is põllumajanduslindude täiustatud puuris pidamine. Selle tulemuseks on üleminek täielikult puurivabale pidamisviisile, millel on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud seoses linnu tervise ja heaoluga,“ rääkis Hallap.
Kuigi puurivaba pidamine võimaldab kanadel täiesti vabalt liikuda suuremal alal, väljendades oma loomulikku käitumist (pesitsemine, toidu otsimine ja nokkimine ning tolmuvannide võtmine), on muret tekitav võimalus, et vabapidamissüsteemides, kus karjade suurus on 3000-10 000 isendit, võib lindude suremus olla suurem. „Seda eriti lindude suurenenud kartlikkuse tõttu, mis põhjustab täiendavat stressi ja tulemuseks võib olla sadade lindude hukkumine lämbumise tagajärjel, kui mingil põhjusel tekib n-ö külakuhi. Lisaks on sellise pidamisviisi puuduseks sulgede nokkimise ja kannibalismi risk. Lisanduvad agressiivsete kaaslaste kiusamise tõttu osade kanade piiratud juurdepääs veele ja söödale ning allapanupõhise süsteemi tõttu märkimisväärselt suurem haigusrisk kokkupuutel väljaheidetega. Ka õhusaaste kipub olema kõrgem allapanupõhistes süsteemides, mis võib pärssida munakanade immuunsüsteemi,“ selgitas veterinaariharidusega Hallap.
Kõigil munakanade pidamisviisidel on eeliseid ja puudusi
Eelmisel aastal Hispaania ja Brasiilia teadlaste poolt avaldatud metaanalüüs heitis valgust munakanade suremusele erinevate pidamisviiside korral – tavapuurides, sisustatud puurides ja puurivabades linnumajades. Lindude suremust on peetud üheks kõige olulisemaks munakanade tervise (sh heaolu) näitajaks, kuna suurem suremus viitab kehvemale tervisele.
Analüüs käsitles viimase kahekümne aasta uuringute andmeid, hõlmates 16 riigi 6040 tootmiskarja ja 176 miljoni isendi andmeid. Nimetatud uuringust selgus, et täiustatud puuride korral ja puurivabal pidamisel on lindude suremus langenud järk-järgult alates 2000. aastast keskmiselt 0,35–0,65% aastas. Viimastel aastatel erinevust suremuses täiustatud puuride ja puurivaba pidamisviisi vahel ei esinenud. Mõlema pidamisviisi puhul oli 60-nädala vanuste kanade suremus 3-5%.
Nimetatud uuringu tulemusele tuginedes võib väita, et puurivaba pidamisviis ei taga munakanade heaolu taseme tõusu võrreldes täiustatud puurides pidamisega.
„Kokkuvõttes võime järeldada, et kõigil munakanade pidamisviisidel on eeliseid ja puudusi. Peamine argument puuride keelustamiseks ja alternatiivsete pidamissüsteemide rakendamiseks on liiga väike ruum kana kohta. Selle kõrval ei tohiks unustada aga teisi lindude heaolu mõjutavaid aspekte,“ ütles koja arendusnõunik Triin Hallap.
Kasutatud kirjandus ja viited:
- Beck, M. MEG – Marktbilanz Eier und Geflügel. Verlag Eugen Ulmer, Stuttgart, Germany (2019)
- Rodenburg, TB, Tuyttens, FAM, de Reu, K, Herman, L, Zoons, J, Sonck, B. Welfare assessment of laying hens in furnished cages and non-cage systems: assimilating expert opinion. Animal Welfare, Volume 17, Number 4, November 2008, pp. 355-361(7)
- Schuck-Paim C, Negro-Calduch E, Alonso WJ. Laying hen mortality in different indoor housing systems: a meta-analysis of data from commercial farms in 16 countries. Sci Rep. 2021 Feb 4;11(1):3052. https://doi.org/10.1038/s41598-021-81868-3
- Gautron, J, Réhault-Godbert, S, Van de Braak, T.G.H, Dunn, I.C. Review: What are the challenges facing the table egg industry in the next decades and what can be done to address them? Animal, Volume 15, Supplement 1, 2021, https://doi.org/10.1016/j.animal.2021.100282.
- Opinion of the Scientific Panel on Animal Health and Welfare (AHAW) on a request from the Commission related to the welfare aspects of various systems of keeping laying hens. https://doi.org/10.2903/j.efsa.2005.197
- M. Hartcher & B. Jones(2017) The welfare of layer hens in cage and cage-free housing systems, World’s Poultry Science Journal, 73:4, 767-782, DOI: 10.1017/S0043933917000812
- Sherwin CM, Richards GJ, Nicol CJ. Comparison of the welfare of layer hens in 4 housing systems in the UK. Br Poult Sci. 2010 Aug;51(4):488-99. https://doi.org/10.1080/00071668.2010.502518
- Housing systems in laying hen husbandry- First part Hans-Wilhelm Windhorst – Professor emeritus and scientific director of the Science and Information Centre Sustainable Poultry Production (WING) at the University of Vechta, Germany https://zootecnicainternational.com/featured/housing-systems-laying-hen-husbandry/ https://zootecnicainternational.com/poultry-facts/housing-systems-laying-hen-husbandry-second-part/
