8. juunil korraldas Põllumajandus ja Toiduamet vestlusringi „Taimekaitse – kas päästja või hävitaja? Kuidas tagada usaldus ja tasakaal?“, kus arutati selle üle, kas hästi ja tasakaalus taimekaitse tagab ohutu toidu meie toidulaual ning kestliku keskkonna.
Vestlusringis osalesid Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Anu Nemvalts, Rabaveere farmi juht Olav Kreen, PTA peaspetsialist Riina Pärtel, Rimi kvaliteedijuht Algis Murumaa, Kadarbiku talu tootmisjuht Ville Pak, MTÜ Liivimaa Lihaveise esindaja ja lihaveisekasvataja Airi Külvet.
Vestlusringil tõdeti, et taimekaitsevahendite vastutustundlik kasutamine tagab selle, et need jäägid ei jõuaks toitu. Leiti, et Eesti põllumehed on teadlikud kas ja kuidas taimekaitsevahendeid kasutada ning leiud toidus on põhjustatud juhuslikest eksimustest. Taimekaitsevahendite vastutustundlik kasutamine tagab toidu ohutuse.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektori asetäitja Anu Nemvalts tõi välja, et PTA kui järelevalve asutus seisab hea selle eest, et tarbijani jõuaks ohutu toit. „Taimekaitsevahendite (TKV) jääkide uuritakse nii tava kui mahe päritoluga taimede söödavatest osadest ja toidust. Kokku tuvastati nõuetele mittevastavus 13 korral. Kümnest tavatoote proovist tuvastati TKV jääkide piirnormide ületamine ning kolmest mahepõllumajandusliku päritolu tootest TKV jääke mida ei oleks tohtinud seal leiduda,“ kirjeldas Nemvalts.
„2020. aasta käigus võetud proovide põhjal on hea tõdeda, et eestlaste toidulauale jõudev toit on suures ulatuses nõuetekohane. Pidades silmas asjaolu, et tervisliku toitumise üheks aluseks on ka mitmekesine toidulaud, siis normi piiresse jäävad TKV jäägid toidus ei ohusta inimese tervist. Tulemused, et Euroopa Liidu, sh Eesti päritolu puu- ja köögiviljades leidub oluliselt vähem erinevaid TKV jääke kui liidu välistest riikidest pärit puu- ja köögiviljades. Siiski teeb murelikuks, et 45% proove sisaldas mõõdetavas koguses TKV jääke. Seetõttu on tarbija vaates oluline järgida mitmekülgse toitumise põhimõtteid. Amet jätkab proovide võtmistega ka sellel aastal,“ lisas Nemvalts.
Rabaveere farmi juht Olav Kreen ütles, et meie tarbija saab olla kindel, et kodumaine põllumajandustoodang on puhtam imporditust. Reeglid tootmisel on ju ranged ja mõned leitud jäägid ei ole inimese tervisele veel ohtlikud.
Üldised reeglid taimekaitsevahenditele on üle Euroopa Liidu sarnased, aga riikide vahel on ka erisusi. Näiteks antakse mujal riikides rohkem erilubasid kasutamaks juba keelatud või peagi sortimendist väljaminevaid taimekaitsevahendeid. See aga paneb meie tootja keerulisemasse seisu, tekitab palju segadust ja lõppkokkuvõttes saab tarbija ikkagi kemikaaliga toodetud toitu.
Kreen rõhutas, et põllumehed on huvitatud kasutama nii vähe kemikaale kui võimalik, sest see kõik on neile ju kulu – ehk kõik taimekaitsetööd on alati põhjendatud ja läbimõeldud.
“Kasutame integreeritud taimekaitset, see tähendab, et kemikaalide kasutus on viimane võimalus. Panustame eelnevalt parimatesse tehnoloogiatesse, sobivaimatesse sortidesse, toidame taimi võimalikult tasakaalukalt, et saavutada tugev ja vitaalne taim, mis suudaks kahjustajatega paremini konkureerida. Samas on kliimast ja loodusest tulenev nii planeerimatu, et taimede tervise ja elujõu tagamiseks tuleb siiski kasutada ka taimekaitsevahendeid. Lisaks kasutame väga palju bioloogilisi antistressante ja mikroväetisi taimede tervise tagamiseks,” selgitas kogenud põllumees.
Aiandusettevõtja, Kadarbiku talu tootmisjuht Ville Pak tõi välja, et eriti aianduses on väga oluline saavutada toodetele ilus, kaubanduslik välimus. “Kahjurputukate tõrjumata jätmisel võib mõni tarbija leida ussikese näiteks kapsa lehtede vahelt ja see oleks suur probleem nii kauplusele kui ka tarnijale. Selle riski ellimineerimiseks tuleb kasutada ka keemilisi taimekaitsevahendeid,” tõi ta näite.
Eesti maasikas on kvaliteetne
2020. aasta taimekaitsevahendite jääkide uuringu tulemused näitavad endiselt, et Eesti ja Euroopa Liidu päritolu puu- ja köögiviljades leidub oluliselt vähem erinevaid taimekaitsevahendite jääke kui EL välistest riikidest pärit aiasaadustes.
Erinevad puu- ja köögiviljad on meie toidulaual väga olulisel kohal ja seetõttu tasuks eelistada kodumaist. Kui hooaja tõttu pole see võimalik, siis tuleks eelistada ELis kasvatatud puu- ja köögivilju. ELs on kehtestatud ühed karmimad toiduohutusnõuded maailmas ja tõenäosus, et EL päritolu tootes leiduks taimekaitsevahendite jääke sellisel määral, et see põhjustaks otsest ohtu inimese tervisele, on üsna väike, selgub Põllumajandus- ja Toiduameti aruandest.
Meedias on palju räägitud kodumaise maasika kvaliteedist. 2020. aastal võeti Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) ning Põllumajandusameti (PMA) poolt kokku 36 maasikate proovi taimekaitsevahendite jääkide määramiseks (30 proovi Eesti päritolu ja 6 imporditud marjadest). VTA poolt võeti 13 proovi ja PMA poolt 23 proovi.
ELi päritolu marjadest leiti kõigist vähemalt nelja TKV jääke. Kõige rohkem erinevaid TKV jääke tuvastati Kreeka (11 TKV jääki) ja Poola (13 TKV jääki) päritolu maasikatest. Poola päritolu maasikatest tuvastas labor ka ELs heaks kiitmata TKV toimeaine Carbendazim and benomyl (sum of benomyl and carbendazim expressed as carbendazim). Antud maasikate partii oli terviseohutuse seisukohalt nõuetele vastav, sest tuvastatud toimeaine sisaldus jäi alla toimeainele kehtestatud piirnormi.
Eesti päritolu maasikatest võetud proovid jäid kõik alla toimeainetele kehtestatud piirnormi. Kümnest proovist ei leitud ühtegi jääki või leiti vaid TKV jälgi. Põllumajandusuuringute Keskuse labori poolt tuvastati piirnormi piires enamjaolt kuni kolme erineva TKV toimeaine (boscalid, cyprodinil, fludioxonil) jääke.
TASUB TEADA
Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ja Põllumajandusamet (PMA) võtsid eelmisel aastal TKV jääkide uurimiseks kokku 400 proovi, millest VTA võttis 220 proovi toiduohutuse ning PMA 98 proovi taimekaitsevahendite kasutamise ja mahepõllumajanduse nõuete järgimise kontrolliks.
Proovide koguarvust moodustas tavatoidu proovide osakaal kõikidest proovidest 79,5% ja mahetoidu proovide osakaal oli 20,5%. Ühtegi TKV jääki ei leitud 216 proovist.
TKV toimeainete jäägid ei kujuta automaatselt ohtu inimese tervisele, kuna normid on kehtestatud varuga. Toidust tulenevate ohtude riskide hajutamiseks on tarbijal soovituslik toituda tasakaalustatult ja mitmekesiselt.
Aruande leiad SIIT.
Kokkuvõtte tegi: EPKK põllumajanduse valdkonna juht Meelika Sander-Sõrmus
