Tartus toimuval ühistegevuse konverentsil räägitakse lisandväärtuse suurendamisest põllumajanduses

Täna, 9. oktoobril Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimuval rahvusvahelisel konverentsil „Tootearendus – kuidas jõuda tooraine tootjast edukaks töötlejaks“ arutatakse võimaluste üle, kuidas ühistegevuse kaudu suurendada Eesti põllumajanduse ja toidusektori tarneahelas loodavat lisandväärtust.

„Mitmetes sektorites on Eesti põllumeeste poolt loodud ühistud aastate jooksul tõestanud ühistegevuse vajalikkust põllumajandustootjate turujõu suurendamiseks toiduainete tarneahelas. Siiski oleme Eesti ühistegevuses valdavalt arenguetapis, kus ühistute kaudu toimub küll tooraine koondamine ja selle ühine turustamine, kuid töödeldud toodete tootmisega tegelevad vaid üksikud Eesti ühistud,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Sõrmuse sõnul võib erinevates põllumajanduse valdkondades näha tendentsi, et muutunud turuolukord nõuab muutusi ettevõtete äristrateegiates. „Tooraine ekspordil on põllumajandussaaduste ja toidukaupade koguekspordis olnud märkimisväärselt suur osakaal. Mõneti on see olnud paratamatu, kuid tulevikuvaates peame kindlasti olema valmis muutusteks ning liikuma kodumaise tooraine suuremas mahus väärindamise suunas,“ selgitas ta.

„Oluline on jätkata jõupingutusi esmatootmise ja töötleva tööstuse integratsiooni suurendamiseks ning ühistulise ettevõtlusmudeli arendamiseks. Järgmise kümnendi strateegiliseks eesmärgiks on, et Eesti põllumajandus- ja toidusektor muutuks väärtusahelas tooraine tootjast tootearendajaks, kes suudab müüa kõrgema lisandväärtusega ja töödeldud lõpptooteid,“ ütles Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi professor Rando Värnik.

Värniku sõnul otsitakse konverentsil kohalike ja rahvusvaheliste ekspertide osalusel vastuseid küsimusele, millised võiksid olla Eesti põllumajandusühistute arenguvõimalused. Keskseks küsimuseks on, kuidas jõuda tooraine tootjast edukaks tootearendajaks ja töötlejaks? „Ühistegevus võiks meie põllumeeste jaoks olla võti tihedas rahvusvahelises konkurentsis läbilöömiseks,“ rõhutas ta.

Eesti Rahva Muuseumis toimuval ühistegevuse konverentsil jagavad oma kogemusi Lääne-Illinoisi Ülikooli põllumajandusökonoomika professor Jason R. V. Franken (USA) ja Wageningeni Ülikooli tarbekaupade turgude professor Joost M.E. Pennings (Holland). Samuti kõneleb konverentsil pikka aega Läti köögiviljatootjate ühistegevust eest vedanud Edīte Strazdiņa.

Konverentsil saavad sõna Maaeluministeeriumi esindajad Kristel Maidre ja Janeli Tikk, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja lihatoimkonna esinaine ja OÜ Anu Ait juht Anu Hellenurme, Kindlustusühistu ÜKS juhatuse liige Tarmo Lääne. Kohaliku tooraine väärindamise võimalustest räägivad praktikutena SCE E-Piim juhatuse esimees Jaanus Murakas ja AS Salvesti logistika- ja ostujuht Kristo Raud.

Konverentsi avavad maaeluminister Arvo Aller ja Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen. Konverentsi korraldavad Eesti Maaülikool ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames ning konverentsi korraldamist toetatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

Lisainfo: Prof Rando Värnik, Eesti Maaülikool, tel 52 74 808; Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, tel 52 058 57

Konverentsi kava leiab: http://yhistegevus.emu.ee/index.php/events/konverents-tootearendus-kuidas-jouda-tooraine-tootjast-edukaks-tootlejaks/

Eelmine luguEPA2020 meelitab mitmekesise seminariprogrammiga
Järgmine lugu14.10.2021 – EPA riskijuhtimise seminar – saagikindlustusest tururiskide juhtimiseni