Tarbija toidulaua ohutuse tagamiseks seiratakse pidevalt farme ning looma- ja linnuliha

Aruanne näitab, et jätkuvalt on viimastel aastatel salmonellaga enim saastunud just linnu- ja sealiha. Foto: Pixabay

2021. aastal tuvastati zoonoossetest haigustekitajatest koduloomadel ja -lindudel kõige rohkem salmonelloosi tekitajat. Sagedasemad inimesel diagnoositud zoonoosid Eestis on kampülobakterenteriit, salmonelloos, jersinioos.

Põllumajandus- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialisti Natalja Boreli sõnul näitab zoonooside aruanne, et jätkuvalt on viimastel aastatel salmonellaga enim saastunud just linnu- ja sealiha. „Kokku uuriti seire raames nii tapamajades kui ka lihalõikusettevõtetes 939 proovi, millest 1,81% osutusid Salmonella positiivseks. Salmonella avastamise korral loomseid saadusi käitlevas ettevõttes  selgitatakse välja ettevõtte saastumise ulatus, selle allikad ja levikuteed ning need põhjaliku puhastamise ja desinfektsiooniga kõrvaldatakse,“ kirjeldas Borel. 2021. aastal registreeriti Eestis inimestel 114 salmonelloosi haigusjuhtu. Võrreldes 2020. aastaga suurunes haigestumine 23,9% võrra.

„Kampülobakteri seire tulemuste põhjal võib aga öelda, et Campylobacter-i levimus Eesti broilerilihas on väga madal ning haigestumine võrreldes 2020. aastaga on langenud,“ lisas Borel.

Borel lisab veel, et iga kolme aasta tagant teostatakse ka Yersinia enterocolitica seiret. „Võrreldes 2017. aasta seire tulemustega on positiivsete leidude arv vähenenud. 2021. aastal registreeriti inimestel 45 jersinioosi haigusjuhtu. Haigestunud inimeste arv on aastate lõikes jäänud samale tasemele.“

Salmonelloosi puhul tekib inimesel 8-48 tundi peale saastunud toidu või joogi tarbimist iiveldus, peavalu, oksendamine, äge kõhulahtisus, väike palavik. Salmonelloosi haigestumise oht on suurim hügieeninõuete eiramisel, põhiliselt toore või halvasti küpsetatud liha kaudu, kui see on Salmonella`ga saastunud.

Kampülobakterenteriidi nakkuse võib inimene saada toidu (liha), piima ja veega, aga ka teistelt haigetelt inimestelt. Haigustunnused on kõhulahtisus, iiveldus, lihasevalu, palavik (38–40 ºC), mis ilmnevad ühe kuni kümne, tavaliselt kolme kuni viie päeva jooksul peale nakatumist. Iseloomulik on väga valusate krampidega kõhuvalu. Väljaheide võib olla vesine või verine. Kaasneda võib põrna ja/või maksa suurenemine. Kampülobakterite põhjustatud soolepõletik paraneb sageli iseenesest. 
Haigestumise vältimiseks peavad nii tootja kui tarbija täitma hügieeninõudeid. Kuumutamist vajav toit tuleb korralikult kuumutada ning vältida tasub pastöriseerimata piima ja piimatooteid.

2021.aastal jõudis kõrge patogeensusega lindude gripp ka Eestisse. 2021. aastal tuvastati kõrge patogeensusega lindude gripp 54 metslinnul ja 1 rebasel. Haigusest ei jäänud puutumata ka kodulinnud – haigust diagnoositi ka kolmes linnufarmis.

PTA koostab zoonooside aruandeid alates 2004. aastast. Aruanne annab ülevaate zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobide antibiootikumiresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta Eestis. Kogutud andmete põhjal saame pöörata vajalikku tähelepanu üheaegselt loomi ja inimesi ohustavate haiguste ennetamiseks, leviku tõkestamiseks ja haiguste puhkemisel tulemuslikuks likvideerimiseks nii inimestel kui ka loomadel. Aruanded edastab PTA Euroopa Toiduohutusametile (EFSA), kes omakorda koostab liikmesriikide esitatud aruannete põhjal Euroopa Liidu koondaruanded. Euroopa Liidu zoonooside koondaruanded leiab EFSA koduleheküljelt.

TASUB TEADA
Zoonoos on otseselt või kaudselt loomade ja inimeste vahel edasikanduv haigus. Inimene võib nakatuda nii haige loomaga kokkupuutumise teel kui ka nakatunud loomseid saadusi toiduna tarbides. Seetõttu on inimeste tervise kaitse zoonooside esinemise korral esmatähtis. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toiduainete tööstusele. Zoonoosid võivad olla kõrgendatud ohuks ka metsloomade ja lemmikloomade populatsioonides, nagu näiteks marutaud.