Euroopa Komisjon tuli kliimapaketi „Eesmärk 55“ raames välja süsiniku piirimeetme algatusega. Tegemist on impordimeetmega, mida rakendatakse toodetele, mille tootmisega kaasneb kõrge süsiniku emissioon. Meetme rakendamine tähendab meie põllumajandustootjatele olulist sisendite hinnatõusu, mis omakorda toob kaasa negatiivse mõju konkurentsivõimele ja ettevõtete jätkusuutlikkusele.
Esialgselt on plaanitud seda nn süsinikumaksu rakendada järgmistele kaupadele: tsement, väetised, raud ja teras, alumiinium ning elekter. Algatuse kohaselt on tasu suuruse aluseks toote tonni CO2 sisaldus, selle täpne suurus kujuneb CO2 turul ja võib seega igal nädalal erineda. Küll aga võetakse arvesse toote päritoluriigis tasutud süsinikuheite tasu või maksu ja vähendatakse selle võrra tasu kauba EL-i importimisel.
„Murekohaks on see, et täna Eestis müüdavatest väetistest märkimisväärne osa imporditakse Venemaalt ja statistika kohaselt on väetiste importimine kasvava trendiga. Seejuures on ELis ainult neli liikmesriiki, kes on lämmastikväetiste tootjad – Prantsusmaa, Leedu, Holland, Poola – ja nende tootjate toodang on peamiselt suunatud siseriikliku vajaduse katteks,“ selgitas murekohta Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.
Euroopa Liidu väetisetootjate katuseorganisatsioon Fertilisers Europe viis läbi uuringu, et hinnata erinevate maailma lämmastikväetiste tootjate süsiniku jalajälge. Uuringu tulemusena on Venemaal ühe tonni ammooniumnitraadi ja kaltsiumammooniumnitraadi tootmise süsiniku jalajälg vastavalt 7,1 ja 7,3 tonni. Arvestades tänaseid hinnatasemeid ja CO2 kvoodi hinda võib hinnanguliselt prognoosida väetiste hindade vähemalt kahekordistumist võrreldes tänasega. Lisaks pole välistatud, et Venemaa lämmastikväetiste tootjatele pärast SPIM rakendamist ei ole ELi turg enam atraktiivne ning see võib tuua kaasa drastilised tagajärjed kogu ELis.
„Väljapakutud algatus küll kaitseb ELi väetisetootjaid, kuid oluliselt nõrgestab ELi toidutootjate konkurentsi rahvusvahelisel turul. Süsiniku piirimeetme rakendamine tähendab meie põllumajandustootjatele olulist sisendite hinnatõusu, mis omakorda toob kaasa negatiivse mõju konkurentsivõimele ja ettevõtete jätkusuutlikkusele. Samaaegselt otseselt mõjutades ka kohalikku tarbijat toiduhinna kallinemise tõttu,“ rõhutas koja keskkonnavaldkonna juht.
