Saavutus: 8 aastaga 20 miljonit kodumaist metsataime

Foto on illustratiivne. Visualhunt.com/ Mabacam

„Metsa uuendamise aluseks ja eelduseks on kvaliteetne taimede tootmine ja usaldusliku suhted kogu ahelas. Ühise taimede hankimisega on antud oma positiivne tõuge ka kodumaisele taimetootmisele,“ kinnitas Keskühistu Eramets juht Priit Põllumäe.

Viimase kaheksa aasta jooksul on piirkondlikud metsaühistud ühiselt Eesti erametsadesse hankinud üle 20 miljoni kodumaist päritolu metsataime. Kui 2014/2015. aastatel oli metsataimede tootjaid umbes 80 ringis, siis oli Põllumäe sõnul juba 2021. aastaks nõudluse suurenemine kergitanud tootjate arvu üle 130. „Selle aja jooksul on ühistute metsataimede ühise hankimise raames koostööd tehtud üle 30 erineva istutusmaterjali tootja ja tarnijaga üle Eesti. Iga-aastaselt külastame erinevaid koostööpartnereid ning räägime läbi ja lepime kokku iga liigi ja taimetüübi puhul konkreetsed tingimused. Nii kvaliteediga, hoiustamisega, pakendamisega kui hinnaga seonduvad,“ rääkis Põllumäe.

Erametsade uuendamine on olnud pikalt üks riiklikest prioriteetidest. Nii on teema leidnud käsitlemist ka metsanduse arengukavas. Näiteks on arengukava täitmise aruandes välja toodud, et 2016. aastaks oli erametsade uuendamise osakaal uuendusraiete pindalast vaid 28%. „Hinnanguliselt oli sel aastal erametsadesse istutatud taimede kogus umbes 9 miljonit. Nüüdseks on aga iga-aastased taimede kogused kahekordistunud. Metsa uuendamise toetus on olnud väga sihipärane ning koos ühistute süsteemi arenemisega on sel olnud väga positiivne mõju erametsade uuendamisele. Iga-aastaselt saavad meie ühistutelt taimi ligi tuhatkond erametsaomanikku üle Eesti,“  sõnas Põllumäe.

Kui ühise hankimise esimestel aastatel oli suures ülekaalus kuusetaimede ostmine, siis aasta-aastalt koos taimlate arenguga on ka ühistute pakutavate taimede nimekiri muutunud mitmekesisemaks. Pikaajaline tendents on olnud, et kuusetaimede nõudlus on vähenenud ning oluliselt on suurenenud nõudlus männi- ja kasetaimede järgi. Kase osas on just 2023. aastal toimunud suurem hüpe.

„2023. aasta kevadel oli meil valikus 23 erinevat taimeartiklit! Nii palju eri liiki, tüüpi ja kõrgusvahemikega istutusmaterjali tarnida 16-sse erinevasse ühistusse on üks paras logistiline pähkel,“ osutas Põllumäe. Lisades, et kõige rohkem rõõmu tõi talle 2350 kodumaise punase tamme istiku jõudmine Eesti eri paikade metsaomanikele.

2017. aastal tunnustati metsataimede ühist hankimist Keskkonnaministeeriumi konkursil “Aasta Keskonnategu 2017” tänukirjaga. „Metsaühistute soov olla oma liikmetele abiks metsade uuendamisel sai sellega märgatud ka väljaspool meie võrgustikku,“ tõdes Põllumäe.

Eelmine luguFOTOD! Eesti veinimaailma särav tõus
Järgmine lugu30.10.2024 konverents ja auhinnatseremoonia Aasta Põllumees 2024