Rootsi Põllumeeste Liidu juhatuse liige Lennart Nilsson ütles Euroopa põllumajanduse olukorrast Teraviljafoorumil rääkides, et kõige suurem probleem on sektoris valitsev ebakindlus, mis viimased paar aastat on mõjutanud paljusid valdkondi.
Põllumajandusettevõtjana tegutsev Lennart Nilsson kasvatab teravilja ja lihaveiseid. Tema sõnul on turgudel valitsev ebakindlus kasvanud juba aastaid ning seda süvendab veelgi Vene-Ukraina sõda.
Teravilja mahud langevad
„Kui vaatame rahvusvahelist teraviljaturgu lähemalt, siis tingimused on läinud aina kitsamaks. Kui jälgime börsil pakutavaid hindasid, siis reaalsus on teine, kui põllumeeste ootused. See aga muudab turu üha volatiilsemaks ja hinnad kõiguvad üsna palju. Väetiste ja taimekaitsevahendite kättesaadavus on läinud hinna mõttes vähemaks. Samuti lisab kliimamuutus juurde pingeid, sest kui on kuumad ilmad, siis on ka suur kuivus ja sama moodi on jahedate ilmadega – kontrastid suurenevad,“ loetles pingeallikaid Nilsson. „Seega mõjutab põllumajandussektorit enim valitsuspoliitika vähene toetus, ekstensiivistumine vaatamata rahvastiku kasvule, pakkumise ja nõudluse vahe, kliimamuutused, väetiste kättesaadavus ja -hinnad, uued suunad taimekaitse poliitikas, logistikaprobleemid ja teraviljatehingutes tingitud hinnariskid,“ võttis Nilsson teemad kokku.
Nilsson osutas ka aina süvenevale toidunappusele. Ta viitas rahvusvahelise teraviljanõukogu tänavu aasta ülevaatele, kus toodi välja, et tarbimine ületab tootmise mahtusid. „2023 aasta prognoos jätkab sama kõverat ja maailma teravilja varud langevad veelgi. See, mis teraviljaturul toimub, selles peitub vastus, miks hinnad tõusevad. Kui vaatame seda, kui palju on teravilja all maad, siis hektarite hulk väheneb ja ka siin langus üha jätkub,“ osutas Nilsson. „Toon kõrvale ka õlidega varustatuse, ka seal on languses õliseemnete varu. Eriti on vähenenud päevalilleseemne osa, sest viimaste aastate põuad on lõunapoolsete riikide saake vähendanud,“ lisas ta.
Nilsson ütles, et praegu veel Euroopa ekspordib õliseemet, kuid vaadates ettevõtteid, kes toodavad päevalilleõli, siis need on hädas, kuna Ukrainast ei tule toorainet peale. „Maailma turge mõjutab kõige rohkem see, mis toimub Ukrainas. Kui vaatame päevalilleseemne eksporti Ukrainas, siis on mahud langenud 33-35%. Nüüd on küsimus selles, mis toimub seal piirkonnas 2023. aasta kevadel, kas ja kui palju saadakse külvata ning mis toimub järgmisel sügisel saagikoristuse ajal,“ viskas Nilsson õhku küsimused.
Muutused ja küsimärgid
Nilssoni sõnul kujundab euroala põllumajanduspoliitikat roheleppest tulenevad otsused ning Rootsis lähtutakse kahest suurest suunast: „talust taldrikule“, mis keskendub toidutootmisele ja bioloogilise mitmekesisuse strateegiast, mis keskendub loodusele.
Nilsson tsiteeris Ursula von der Leyenit, kes ütles, et Euroopa rohelise kokkuleppe üldeesmärgiks on saada Euroopa Liidust aastaks 2050 maailma esimene “kliimaneutraalne blokk”.
„Peame mõistma, et need eesmärgid laienevad paljudesse erinevatesse sektoritesse, mõjutades sealhulgas ehitussektorit, bioloogilist mitmekesisust, energia- ja transpordisektorit ja toitu. See puudutab kõiki valdkondi,“ tõdes Nilsson. „Leiame, et „Talust taldrikule“ põhismõtted on suunatud palju rohkem meile, kui teistele sektoritele,“ lisas ta.
Nilssoni sõnul on rohekokkuleppel suurim mõju põlluharijale, kus väetise vähendamise eesmärgiks on 20% ja toitainete kadu peab vähenema 50%. Samas on taimekaitsevahendite vähendamise eesmärgiks 50% ja mahepõllumajanduslik tootmine peab liikmesriikides suurema 25%ni. Lisaks tahetakse kaitsta 30% maismaast ja 30% merest, taastada looduslikud elupaigad, suurendada süsinikukasvatust ja peatada tolmeldajate arvu vähenemist.
„Mitmeid neist eesmärkidest tahetakse saavutada juba 2030. aastaks ja neid muutusi tehakse läbi ÜPP (EL ühine põllumajanduse strateegia) strateegiliste plaanide. Meile tähendab see seitset aasta saake ja on suure küsimärgi all, kas ja kuidas neid eesmärke saab täita,“ oli ta murelik.
Nilsson tõi välja mitmeid probleeme, millele lahendusi ei nähta: mineraalväetiste hüppeliselt kõrged hinnad vähendavad põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet. Lisaks näitavad Ukraina sõja mõju hinnangud Euroopas põllumajandustootmise vähenemist. Ta sõnas, et tulevikus ei pruugi Euroopa Liit olla toidu- ja põllumajandussaaduste eksportija, vaid on hoopis importija rollis.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud Teraviljafoorumi ettekandeid saab kuulata koja kodulehel: EPKK Teraviljafoorum 2022 – Saundland video
Hea teada:
- Lennart Nilsson esindab Brüsselis Rootsi Põllumeeste Föderatsiooni Liitu Cogecas ja ta on teravilja komisjoni aseesimees Brüsselis ja Rootsis.
- Rootsi Põllumeeste Liitu (Lantbrukarnas Riksförbund, LRF) kuulub ligikaudu 140 000 üksikliiget, kes esindavad umbkaudu 70 000 põllumajandusettevõtet, see teeb LRF-ist suurima väikeettevõtete organisatsiooni. Liikmeskonda kuulub ka enamik Rootsi põllumajandus- ja metsandussektori ühistuid. Liit on deklareerinud enda kohta, et nad on rohelise tööstuse huvi- ja ettevõtlusorganisatsioon.
- LRF tegutseb seitsme tütarettevõtte kaudu, millel on 2 000 töötajat ja mille kogukäive on suurusjärgus 2 miljardit Rootsi krooni.
